.. Ma kandsin mulda ihu oma ihust (1:188). Sind enda lähedale igatsesin, ma ise teel olin sinu jälgedes (1:188). Ma vaimun kõnni kaema paiku noid, ma miis, kel joba lagipää puulhõrre, kel elutraavli joba kaunis loid (2:71). Nink korjat sis kokku, mis mineväst aost sait hüvvä nink kallist, tost pääpadja säät, loet tulevit päivi nink neidegi jaost und parembat näten pia magama jäät (2:89). Sa usud: nagu unenägu öösse nii kaob su selja taha silmapilgus pikk kannatusterodu (1:135) ja saabub ammuoodat kodu (1:135). Seo raamat kui ma ütskõrd ärä koole jääp minust pallu kavvemb elämä (2:106). Siis olgu nii, et mis ma jätnü maha, om tollele, kes temä valla lööp (2:106). Nii kui tol, kel elulõpp om käen, suuv viil läbi kävve sünnüraja´, niida tõmmas minnu igätsüse väen iks üts maakene nink vana maja (2:111). Suur võiduajamine surmaga käis ihus ja nagu läbi enese viis võigas tee (1:123).
sellest, kas miski oli aset leidnud tuhat aastat tagasi voi alles eile. Magede pilk ulatus selgelt vaatama ule aegade. Karjus oppis magesid kuulama mitte korvadega, vaid sudamega - kuulama tahelepanelikult magede iga Bona, laskmata m66da uhtki nende sosinat, laskmata uhelgi omaenese mottel summutada magede laulu koige ohulisematki nooti, uhtki silpi, uhtki tahte. Ta pani tahele koike korraga - ta oppiskuulamamagedeuusi ja vanu laule ja koike uhes silmapilgus -, ta omandasvilumuse tajuda iga heli ainsamas hetkes. Ta moistis, et kui keegi tahab neid laule oma aruga taibata, siis teeb ta tiihja t66d. Ta teadis, mida voib tunda~ kui pole enam aega, kui iga heli laulab teisega kaasa uhes hetkes, kusimata, millal tuleb tema kord. Kuid ta oppis rohkemgi - ta oppis nagema helide varve ja neidki korraga, justkui taevasugavusest lahvavat valgusahvatust, pais- kamas valgust igasse elusasse rakku ja pannes nad tukslema jumaliku laulu rutmides.
laevu ja vankreid, et saavutada eesmärki. · Pöördumine tähendab tema jaoks otsustavalt kiriku · Kuid ta ei tohi armuda vahendeisse. autoriteedi tunnustamist ja Pühakirja aktsepteerimist. 2 · "Head kasutavad maailma, et Jumalat "maitsta", · Maailm luuakse õieti igas silmapilgus uuesti. · "Sina Issand, oled igavene, aga mina mina kurjad aga vastupidi, et maailma "maitsta", tahavad nad Jumalat kasutada" CD,XV,c7 hüplen aegades, millest ma ei tea, miks nad just nii üksteisele järgnevad." · CARITAS JA CUPIDITAS