pärinevaid ja siin oma levila piirimail olevaid reliktseid liike. Reljeef Viidumäe looduskaitseala jaotatakse reljeefi alusel kolmeks osaks: idas rannavallidest ja luidetest kõrgem ala (Lääne-Saaremaa kõrgustiku osana) keskel astang madalamal rannamoodustistest liigestatud tasandik, mis liitub Saaremaa rannikumadalikuga. Kõige silmapaistvamateks pinnavormideks on ranna-astang ning Suurmägi (50,6m) Tähtsamad objektid Silmapasitvaim pinnavorm ca 8000 aastat tagasi murrutatud ranna-astang. Suurmägi (merepinnast 50,6 m) Raunamägi (abs kõrgus 54,2 m) Palju allikaid Viidumäe allikasood. Vesiku oja, mis suubub Kihelkonna lahte. Huvitavat külastajatele Õppe- ja matkarajad Audaku rada (2,2km) läbib Lääne-Saaremaale tüüpilisi biotoope. Viidumäe rada (1,8km) Rajad on varustatud infotahvlitega. Vaatetorn Viidumäe looduskaitseala keskus Vaatetorn RajatudRauna mäele 1979
tuli jääda valitud kogukonda elu lõpuni; Paavst Gregorius Suur(rajas kloostreid ja väga aktiivne usulevitaja); kloostritest said suured naturaalmajanduslikud majapidamised Misjon paganate seas Germaanlased oli ritsiusu vastu võtnud ariaanlikul kujul; välaspool endise rroma riigi piire domineeris aga paganlus; ristiusu levitamine ehk misjon sai alguse Briti saartelt eelkõige Iirimaalt; Püha Patrick; Canterbury peapiiskopkond Briti kloostrikultuur Keldi kirjakeel; silmapasitvaim briti munk ja õpetalne oli Beda Venerabilis; Dionysius Exiguus-ta arvestas välja kristuse sünnidaatumi. Ta eksis siiski oma arvestuses, sest jeesus sündis tegelikult ajavahemikus 7-4 aastat ekr. Karolingide renessanss Kultuur elavnes Karl Suure ajal;Ta koondas oma õukonda Aachenis silmapaistvamaid õpetlasi kogu Lääne- euroopast;õukonnakadeemia mille juhiks sai Alcuin;uuriti kirikuisade teoseid ja ennekõike piiblit; koolide
Käsitöö ja kaubandus kaotasid senise tähtsuse. Rikkad eelistasid linnadele oma uhkeid maamõisaid. Provintsid elasid üha enam igaüks oma elu, järjest vähe, sõltuti mujalt sissetoodatevatest kaupadest. See oli pikaajaline protsess ja puudutas eelkõige keisririigi lääneosa. Ida osas püsisid paljud linnad, näiteks Konstantinoopol, Antiookia ja Aleksandria suurte rahvarohkete keskustena. Augustinus Hilise antiikaja silmapasitvaim kristlik õpetlane oli Aurelius Augustinus. Ta sai paganliku kasvatuse ja hariduse, kuid pöördus jumalikku ilmutust saades ristiusku. Sellest kirjutas ta autobiograafilises mõtiskluses ,,Pihtimused". Ta pühendas oma teadmised Kreeka ja Rooma kirjanusest ja filosoofiast, kristlike õpetlaste töödest ja Idamaade religioossetest õpetusest ristiusu õpetuse kaitsmisele paganate rünnakutele ja ketserlike väärõpetuste eest ning sõnastas sel moel mitmed ristiusu põhitõed.
annaabi.ee 
