120 cm ja sügavuseks 30-60 cm (Reimers, 2001). Klaviatuurisahtel ei tohiks segada põlvi ega istumisasendit (Luht, 2008). Hiir peab klaviatuuriga paiknema ühel tasapinnal, vältides käe liigseid sirutusi ja painutusi (Reimers, 2001). Kuna arvutiga töötades võetakse suurim osa infost vastu silmade abil, peaks silmade tervisele arvutiergonoomikas kõige enam tähelepanu pöörama. Sobivalt paigutatud ekraan aitab ära hoida lihaspingete tekkimise pea-, kaela- ja silmalihastes (Reimers, 2001). Optimaalne ekraani kaugus silmadest on 60-70 cm (Tervisekaitsenõuded arvutiõppele..., 2001). Vaatenurk peab olema 15-30 kraadi (Sieger, 2006). Arvuti peaks olema toas paigutatud selliselt, et valgusallikad ei peegeldaks otseselt või kaudselt arvutiekraanilt (Tervisekaitsenõuded arvutiõppele..., 2001). Sülearvutid ei ole loodud pikaajaliseks kasutamiseks. Sülearvuti mõjutab selle kasutajat lähtuvalt mitmest aspektist (Sihver, 2009):
samas end kiirelt ja lühiajaliselt fokuseerida lähedal asuvatele objektidele. Kui me loeme, kasutame arvutit või teeme mingit lähedale vaatamist nõudvat tööd, siis kasutame silmi vastupidiselt nende esialgsele otstarbele. Selle tulemusena pingutab nägemissüsteem üle 9 ning tekivad häired. Seda nimetataksegi lähedale vaatamise stressiks. Silmalihastes tekivad krambid ning inimene tajub silmade väsimist, peavalu ja mõnikord kahelinägemist. Samuti langeb pisaravedeliku produktsioon, mille tulemusena silmad kuivavad, kipitavad ning sageli muutuvad valulikuks.) Kui stressifaktor püsib, kohanevad silmad lõpuks antud situatsiooniga. Tsiliaarlihased lukustavad silmade läätsed kumerasse akommodatsiooniasendisse nii, et nad fokusseerivad lähemal asuvaid objekte kergemini. Samamoodi toimivad välised silmalihased
akkommodatsioon – seda võimaldab ripslihas: vastavalt sellele, kas ta kontraheerub, siis võimaldab lähemale vaadata; kui lõõgastub, siis kaugemale. (??????) Silmaava ehk pupilli ahenemist nim mioosiks (laienemist nim müdriaasiks) Kokkutõmme saavutatakse vastava närvi erutusega, lõõgastuse vastava närvi pingutusega. Aferentsed kiud, mille kaudu juhitakse tundlikkust – retseptoritega, mis paiknevad silmalihastes. Info, kuidas silmamuna pööratakse, põhjustab erinevat pinget. IV Plokinärv – tuumad keskajus – nii aferentsed kiud kui eferentsed kiud (juhivad ühte lihast – alumist põikilihast – pöörab silmamuna alla ja väljapoole) Keskajus paiknevad närvituumad (närviraku kehade kogum; närvituumad: punatuum e n. Ruber; mustaine ehk substantia nigra). Nende närvituumade funktsiooniks juhtida sirutajate- ja painutajatelihaste toonus: kooridineerida seda toonust vastastikku
annaabi.ee 
