ainult iseendaga. Inimene tahab olla ideaalselt veatu ja täiuslik, kuid keegi me pole veatu. Inimese vead kutsuvad teistes esile eelkõige vastumeelsust ja põlgust. Vigu üritatakse teiste eest varjata, kuid tõde ennast hävitada ei suuda. Inimelu on üksainus ja pidev meelepete. Inimesed muud ei teegi kui ainult petavad üksteist ja kiidavad üksteist. Kohalviibijate ees ei räägita kunagi nii nagu räägitakse siis kuid meid pole. Tänapäeval kutsutakse seda pigem silmakirjalikkuseks. Kuid inimestevahelised suhted ongi rajatud ainult niisugusele vastastikusele petmisele. Inimene ongi nii iseenda kui teiste ees ainult üks suur teesklus, vale ja silmakirjatsemine. 4. Milles on meelelahutuse mõte Pascali arvates? Eelkõige leiab Pascal, et meelelahutuse mõte on sellest loobuda. Inimesed, kelle jaoks on meelelahutus aga nauditav ja lahutamatuks kaaslaseks, tuleb maha laita. 5. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi?
ja igasugune ilmutus inimkonnale saab ainult kaudse suhtlemise vormis olla. Kierkegaardi jaoks oli tema usk, kristlus, midagi sellist millele tuleb pühenduda ja mida tuleb võtta tõsiselt. Ta nägi enda ümber palju inimesi kes olid kristlased sellepärast et nende vanemad seda olid ja kuna nad olid kristlikus ühiskonnas üles kasvanud. Samas kui ta küsida neilt nende usu kohta ei oska nad midagi vastata. Sellist käitumist nimetas Kierkegaard silmakirjalikkuseks, sest sellised inimesed ei olnud tegelikult kristlased, kuigi nad ise vastupidist väitsid. 2.3. Kierkegaard tõe kohta Üks Kierkegaardi kõige mõjukamaid ideid oli tõe kohta. Tema vaatenurga kohaselt oli olemas kahte liiki tõde. Mõnikord kirjeldab ta neid kui ,,objektiivne" ja ,,subjektiivne" tõde; mõnikord ütleb ta et on olemas tõde mida teatakse ja tõde mida elatakse. Vastavalt Kierkegaardile on elatud subjektiivne
loodus see, mida B vastandab kunstlikule, võltsile, mis ei ole looduspärane ja siiras. Alati on B nende poolel, kes järgivad looduse kutset, loomulikku armastust. Ta ei ole usuvastane, paavsti vastane ei ole. Kujutab aga pahesid, mis on kirikusse tunginud. Pilkab vaimulikke selle pärast, et nad ei ole Jumalale siiralt pühendunud ning on silmakirjalikud. Ebasiirus ei ole looduspärane ja räägib inimmõistusele vastu. Tõstab esile mõistuse teravust ja leidlikkust. Kavalus, mis läheb silmakirjalikkuseks, on pilgatav. Paljud lood on lõbusad, aga ka nende seas on traagilisema süzeega lugusid. Pidas loenguid Dante loomingu kohta. Esimene silmapaistev kirjansdusteadlane. Corbaccio armastsue labürint 1364 proosa satiir unenäo vormis. Autor räägib oma unenäost, kus kohtas üht meest, kelle naise vastu tal oli olnud tunne. Mees jutustab talle, milline see naine tegelikult on. talle omased kõik madalad kired
annaabi.ee 
