Euroopast. Scarpa loengud olid ülimalt populaarsed. Selles ülikoolis ja Scarpa käe all õppis ka Tartu ülikooli esimene silmapaistev kirurg Johann Christian Moier, kes viis Tartu ülikoolis läbi harjutused nii operatiivkirurgias kui ka silmaoperatsioonides. Moier oli andekas ja virtuoosne kirurg, kes suutis üliõpilastes äratada huvi oftalmoloogia vastu. Moierit võib lugeda Tartu kirurgiakoolkonna loojaks. Scarpa kirjutatud suur teos oftalmoloogia jaoks oli peamistest silmahaigustest ja see avaldati aasta 1801. Tema huvi silmade vastu oli pärit tema esimesest juhendajalt Morgagnilt, kuid Scarpat ei saa lugeda silma spetsialistiks. Tema teoste populaarsusel oli kindlasti ka seos tema kunstiandega, sest kõikidele oma teostele tegi ta ise ka vapustavalt detailsed ja kvaliteetsed illustratsioonid. Scarpa arvamus kae ravi kohta jäi mõjuma järgmiseks 50 aastaks ning seda võib näha pea kõikides silmaoperatsioone puudutavates teostes terve 18nda sajandi esimese poole
uurimisele. Kõige enam köitsid teda Montesquieu vaated. 1765. aastal otsustas ta sõita Inglismaale, kus elas kümmekond aastat. Sel ajal külastades ta samuti Amstedami ja Iirimaad. Tuntuks sai Marat praktilise arstina. Newcastle linna poolt valiti ta aukodanikuks, märkides sellega tema teeneid võitluses haigustega. Edinburghi ülikool andis talle audoktori kraadi meditsiini alal. Inglismaal ilmus ka tema esimene teaduslik töö silmahaigustest. 1774. aastal ilmus Londonis tema esimene poliitiline teos "Orjuse ahelad". Pealkiri märkis mõtet, et despootlik riigivõim on hukatuslik rahvaste heaolule. Võitluses türannia vastu on rahval vaieldamatu õigus ülestõusule. Ülestõus pidi olema üleüldine, kõik sellest osavõtjad pidid tegutsema kooskõlastatult, otsustavalt ja kindlalt. Inglismaal olles pidas ta ka läbirääkimisi Katarina II esindajaga, kes oli
Edukas poliitika, eriti just Kuldhordi suhtes. Tema tassinud sinna väidetavalt enim andameid. 1340 Ivan Kalita sureb. Pärast tema surma Moskva vürstiks tema poeg Semjon Uhke , kes vürstiks 1340-1353 siis suhteliselt keskpärane vürst. Hüüti uhkeks, sest ei sallinud ebaõiglust ja mässu, sõdida ei armastanud aga sõjaväe hoidis valvel. Tema valitsemise ajal olnud väga palju võimu metropoliit Alekseil. Ta olevat olnud ühtlasi väga hea ravitseja, olevat ravinud khaani naise silmahaigustest terveks. Semjon Uhke suri 1353, suri katku, sest suur katkulaine. Suur osa Semjon Uhke vendadest suri aga ellu jäi Ivan II, teda nimetatud Ivan Krasnõi. Mitte, et punane aga pigem, et olnud ilus. Ivan Ilus, tema vürstiks 1353- 1359. Ivan Ilusa valitsemisaeg ei jätnud tegelikult ka tähtsamat jälge ei Moskva ega Vene ajalukku. Keskpärane valitseja. Isikupäratud vürstid, kes polnud ei kangelased ega kõlbelisemad. Iseloomulik, et selle aja vürstid ja perekonnad küllaltki üksmeelsed
annaabi.ee 
