Nõuandeid kliendile- Silmade, prillide ja kontaktläätsede hoolduseks, silmatilkade kasutamiseks ja päikeseprillide valikuks. Karolin Karbus OP11 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2012 Silmad - meie kallis vara Kogu keha hea tervis aitab kaasa ka silmade heale tervisele. Meik tuleb alati õhtuti eemaldada Silmaaluste tursete vastu aitab hea uni jahedas ruumis. Silmad teeb terveks ja selgeks nendega võimlemine. Pigista silmad paar korda järjest kõvasti kinni ja seejärel pärani. Vaata paar korda vaheldumisi teraselt midagi hästi lähedal, seejärel võimalikult kaugel. Tee paar korda järjest silmaringe: hoia pea otse ja jälgi ümbrust ainult silmamune liigutades - paremale, vasakule, üles, alla. Silmatilkade kasutamine Kahtede eri silmatilkade silma tilgutamise vahe võiks olla viis minutit
Silmad meie vara Keha hea tervis aitab kaasa ka silmade heale tervisele. Meik tuleb ilmtingimata enne magamaheitmist eemaldada, mitte seebi ja veega, vaid silmi ja silmaümbrust säästva kreemi või taimeõliga. Vett jooksvatele silmadele teevad head mähised koirohust, väsimuse ja põletike korral on abi teelehest. Nägemise parandamiseks võiks juua igal õhtul enne magamaminekut meevett: supilusikatäis mett klaasitäie sooja vee kohta. Silmaaluste tursete vastu aitab hea uni jahedas ruumis. Turseid vähendavad ka toore riivitud kartuli mähised silmaalustele. Paistetuse vältimiseks tuleb loobuda hilisõhtustest söögikordadest, turseid põhjustavad ka liiga vürtsised toidud, alkohol ja sigaretid. Silmad teeb terveks ja selgeks nendega võimlemine. · Pigista silmad paar korda järjest kõvasti kinni ja aja seejärel pärani. · Vaata paar korda vaheldumisi teraselt midagi hästi lähedal, seejärel võimalikult kaugel.
Nägemise parandamiseks võiks juua igal õhtul enne magamaminekut meevett: supilusikatäis mett klaasitäie sooja vee kohta. Sama eesmärki täidab klaasitäis veiste südamerohu teed. Limaskestapõletiku või trauma korral saab leevendust, kui määrida haiget silma astelpajuõliga ja iga päev võtta 0,2 grammi ehk riisiterasuuruse tükikene mägipalsamit ehk mumiot. Hoia mumiot suus, peale joo vett või piima. Lisaks tuleks iga päev juua vaheldumisi kord porgandi-, kord mustikamahla. Silmaaluste tursete vastu aitab hea uni jahedas ruumis. Turseid vähendavad ka toore riivitud kartuli mähised silmaalustele. Paistetuse vältimiseks tuleb loobuda hilisõhtustest söögikordadest, turseid põhjustavad ka liiga vürtsised toidud, alkohol ja sigaretid. Silmad teeb terveks ja selgeks nendega võimlemine. · Pigista silmad paar korda järjest kõvasti kinni ja aja seejärel pärani. · Vaata paar korda vaheldumisi teraselt midagi hästi lähedal, seejärel võimalikult
emulsioonist ja puudrist ning värvipigmentidest koosnevast värvipastast - tulemus sõltubki sellest, kumba on rohkem. · Mida rohkem puudrilist ainet, seda tihedam ja katvam on kreem. · Modernsed kauapüsivad ja veekindlad jumestuskreemid võivad näol muutumatult püsida kuni 12 tundi ja päeva jooksul kohendamist peaaegu ei vajagi. Peitepulgad ja -kreemid: · Rasune nahk nõuab antiseptilist peitepulka. · Peitepulka kasutatakse ka tumedate silmaaluste, pigmendilaikude, vanu arme, veresoonte ja vistrike peitmiseks ning sellega saab päeva jooksul jumestust korrigeerida, kas või jumestuskreemi või puudri alla. · Peitekreem on sama efektiga, ent professionaalsetel peitekreemidel toimib lisaks puudrile ja pigmendile katjana ka vastandvärv. · Peitekreemiga saab varjata ka näol tugevamaid varje ja värvidefekte. · Miski ei aita väsinud silmi paremini erksamaks muuta kui valgustpeegeldav korrektor(peitepulk).
Seleeni looduslikeks allikateks on pähklid, teraviljad, munad, küüslauk. 2. NAHKA KAHJUSTAVAD ELEMENDID 2.1. Alkohol Alkohol soodustab naha vananemist, laiendades nahas olevaid väikesi veresooni ning suurendades vereringlust naha pindmistes kihtides. Aja jooksul kahjustuvad veresooned 8 jäädavalt, nahk hakkab punetama ning purunenud veresooned muutuvad nahapinnal nähtavaks. Samuti soodustab alkoholi liigtarbimine silmaaluste kottide teket (http://www.avon.ee/PRSuite/news_beauty7.page) 2.2. Suitsetamine Sigaretisuits on kahjulik nii tervisele kui nahale. Uurimused on näidanud, et suitsuga kokku puutumine soodustab kortsude tekkimist ning naha kuivamist. Näiteks kaotab suitsetaja keha palju C-vitamiini, mis aitab nahka pringi ja niisutatuna hoida. Mõned uuringud väidavad, et aktiivne ja passiivne suitsetamine on mõlemad nahale sama kahjulikud kui UV-kiirgus. (http://www.avon.ee/PRSuite/news_beauty7.page) 3
annaabi.ee 
