olema: seinte kõrguse järsk muutus seinte laiuse järsk muutus vundamendis ja/või põrandates olevate deformatsioonivuukide kohal pikkade kandvate seinte ristumiskohtades seinte ühenduskohad postide ja pilastritega ühel või mõlemal pool kõiki ukse ja aknaavasid juhul, kui pole tarvitusel muid pragude avanemist takistavaid meetmeid (vuukide armeerimine, armatuurvööd) Sillustel tuleks asetada vähemalt ühe otsa alla bituumen või metallleht, et võimaldada sillusel liikuda. Kõik avad müüritises on potentsiaalsed pragude tekitajad. Alla 1,8 m laiustele avadele on vuuk tarvilik ühes servas, üle 1,8 m laiustele avadele tuleb vuuk ette näha mõlemasse serva. Deformatsioonivuuk metalllatiga Täiteplokid deformatsioonivuukidega Müürsepa töökoht Müürsepa töökoht peab olema puhas ja kõik asjad peavad olema lähedal, et neid oleks hea ja lihtne võtta. Töökoht peab olema küllalt avar, selleks et müürsepp saaks seal takistamatult
Iga tootja poolt nõutud vuuk (tavaliselt iga 3..4) armeeritakse, vertikaalvuuke ei armeerita; • peale plokirea paigaldamist valatakse plokiliimiga täis püstvuukide õõnsused. Gaasbetoonplokkidest hoonel kasutatakse alati moodulsüsteemi sillused (erandjuhtudel kandvad metall- või betoonsillused), kusjuures sillus tuleb paigaldada õigetpidi (vt märgid sillusel!); • viimane rida enne müürivöö või vahelaepaneeli toetamist laotakse spetsiaalsest U –plokist, mis armeeritakse ja monolitiseeritakse; • gaasbetoonplokkidesse võib puurida avasid, kuid raiumine ei ole soovitav. samas ei ole see nii kahjustav kui kergkruusplokkidest seintel. Gaasbetoonplokkidest vaheseinad ehitatakse maksimaalses kõrguses vastavalt juhen-dile, kasutades spetsiaalseid vaheseinaplaate
piirkonda. Silluse liigi tunneme ära markeeringust, kus viimane number näitab silluse kandevõimet: näiteks markeering 9 PB 25-3 silluse kandevõime 350 kg/m silluse pikkus 2490 mm 10 PB 25-37 silluse kandevõime 3800 kg/m silluse pikkus 2460 mm Silluste laius on 100, 120 või 250 mm, pikkus 1290...2980 mm ja kõrgus on olenevalt sillustala pikkusest ja kandevõimest 90 või 190 mm. Tugevdatud silluse nõutav toetuspikkus on 300 mm, tavalisel sillusel 120 mm. 27 Joonis 3.6. Sillusetüübi valik sõltuvalt seina koormusskeemist: a ennastkandev sein, b osaliselt koormatud sein, c täielikult koormatud sein Avad seintes, mille paksused on 250, 380, 510 mm, kaetakse mitme sillustalaga, mis pannakse seinale kõrvuti. Nende vahele jäävad 10 mm õhuvahed, mis on soojapidavuse huvides soodne. Kui sein on näiteks aga 300 mm, jääb silluste
1 asukoht (salvestusseadmetel jääb traat nr. 1 reeglina toitepesa poole). Standardiga on ette nähtud kaabli pikkuseks kuni 46 cm ning liidese kiiruse huvides pole soovitav seda ületada. ATA rööpliidese ühel kaablil kasutatakse ülimalt kaht salvestusseadet, kusjuures emaplaadi külge ühendatakse kaabli pikem ots. Silluste (jumper) abil saab salvestusseadmete juures määrata, kumb neist on esmane (master, primary) ja kumb teisene (slave, secondary). Sillusel on ka positsioon ,,Cable select" (CS); kui mõlemal seadmel on sillus positsioonis CS, siis määratakse emaplaadist kaugem seade esmaseks ja lähem teiseseks. SCSI SCSI-liidese abil ühendatakse lisaks kõvaketaste- le ka laserplaadiseadmeid, lindiseadmeid ja skannereid. SCSI ei piira niivõrd kaabli pikkust (tänapäevased stan- dardid lubavad kuni 25 meetrit) ega ühendatavate sead- mete arvu (sõltuvalt standardist kuni 127) ning pakub suuremat andmevahetuskiirust (kuni 400 MB/s)
annaabi.ee 
