pealetungioperatsioonide läbiviimise plaanis. Narvast põhjas otsustati üle minna kaitsele. 22. veebruaril otsustas nõukogude väejuhatus koondada Narva piirkonda kolm armeed(ühe armee isikkoosseis oli 45-ndal aastal keskmiselt 100 000 meest). Jõudude koondamisega Narva alla alustati veebruari lõpus. Lisaks 2. löögiarmeele toodi siia 8. ja 56 armee, nende seas 8. Eesti laskurkorpus. Eestlaste rünnak 23. veebruaril Riigiküla sillapeale ei õnnestunud. 24. veebruaril, vabariigi aastapäeval, algas otsustav rünnak, millest võttis osa ka 45. rügemendi rümaülem allohvitser Rein Männik, kes oma kahekümnemehelise löögirühmaga tegi puhta töö. Teda autasustati korraga nii II kui I klassi Raudristiga. 23. veebruaril 1944 moodustas armeegrupi "Nord" uus ülemjuhataja Walter Model "Sponheimeri Gruppi" asemele armeegrupi "Narva", mida juhtis jalaväekindral Johannes Friessner ja mis allus otse armeegrupile "Nord". 25
Ka Eesti SS-leegioni kindralinspektuur ei teadnud täpselt, kui palju mehi kokku mobiliseeriti. 1944. aasta 1. aprilli seisuga oli mobiliseeritud ja üksustesse määratud 674 ohvitseri, 3081 allohvitseri ja 34 428 sõdurit. Kuid need arvud ei sisalda 1926. ja 1927. aastakäigu poisse ja mehi, kes algul said ajapikendust ja hiljem teenistusse kutsuti. Piirikaitserügemenid 1944. aasta alguseks oli Punaarmee Ülemjuhatus Leningradi rindele ja Oranienbaumi sillapeale koondanud 1,2 miljonit sõdurit, saavutades tohutu ülekaalu seal paiknevast armeegrupist "Nord". 14. jaanuaril 1944 alustati väljatungi Leningradi piiramisrõngast, samaaegselt alustades pealetungi ka rinde muudes osades. Saksa kaitse kukkus üpris kiiresti kokku ja algas kaootiline taandumine Eesti suunas. Surmaoht oli taas tõusnud Kalevite kantsi kohale. Seda silmas pidades kuulutas Eesti Omavalitsuse juht dr. Hjalmar Mäe 31. jaanuaril välja üldmobilisatsiooni.
Aasia rahvaste hulgas. Euroopa haridus ja majandus hakkas järele jõudma islamimaadele, mis näitasid omakorda stagneerumistendentse. Antiikne kultuuripärand hakkas tagasi voolama Euroopasse. 1119.a. asutati Palestiinas Templiordu, mille ülesandeks oli kaitsta Püha maad muhameedlaste eest. Ordus ühendati mungad ja rüütliideaal. 1187.a. vallutasid islamirahvaste ühendatud sõjajõud kristlastelt tagasi Jeruusalemma, millega algas tõsine rünnak Ees-Aasia sillapeale. 1270. a. VIIMANE RISTISÕDA, arvult kaheksas, lõppes õhtumaalaste täieliku lüüasaamisega. Pärast seda loobuti ristisõdade ideest. KÕRGKESKAJA ALGUS 1291.a. langes kristlaste viimane tugipunkt Palestiinas, Akka linn, muhameedlaste kätte. Rikkad rüütliordud kolisid Vahemere saartele ja Prantsusmaale, jätkates seal äritegevust. Kristluse eest võitlejateks olid saanud rahvusvahelised pankurid. XXI saj. lõpuks oli keskaegne ühiskond väljakujunenud
punavägi 11. märtsil Lilienbachi mõisa- langes 6000 meest. Pealetung tuli lõpetada, sest kaotused läksid liiga suureks. Aprilli lõpuks olid võitlevad pooled end Narva ruumis välja kurnanud. Rindel saabus mitmeks kuuks vaikus. Lahingud Sinimägedes: Toimus rinde tagasitõmbumine Narva alt Sinimägede liinile. Saksa väejuhatusel oli õigus, et Punaarmee oli juba mõnda aega ettevalmistanud rünnakuks Narvale. Narvast põhja poole oli koondatud 2. löögiarmee 75 000 meest ja Auvere sillapeale oli koondatud 130 000 meheline 8. armee. Hirmuäratav oli Punaarmee tehniline ülekaal: suurtükiväe osas oli see kaheksakordne. Venelastel oli 546 lennukit (Sakslastel 46). 24. juuli hommikul avas 1648 suurtükki ja miinipildujat tule Saksa positsioonidele Auvere tugialal. Päeva lõpus tõrjuti tagasi tankide toetusel. Rünnak sundis Saksa väejuhatust taandumisega kiirustama. 26. juulil tungis Punaarmee purustatud ja sakslastest maha jäetud Narva linna. Sakslaste taandumine
annaabi.ee 
