Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sillapeaks" - 3 õppematerjali

Projektiplaani spetsifikatsioon
6
doc

Projektiplaani spetsifikatsioon

aruandlussüsteemid ühendada. Seni on erinevates üksustes kasutusel olnud kuni seitse erinevat lõppkasutaja aruandlustööriista korraga ning üksuste lõikes ei ole ühtset arusaamist ka kõige põhilisematest ärimõistetest nagu 'toode', 'intress' või 'klient'. Sellest tulenevalt on kesksete juhtimisotsuste tegemiseks vajaliku informatsiooni kvaliteet sageli ebarahuldav. Müügiaruandluse süsteemi juurutamine on sillapeaks, mille käigus peab loodama sobiv arhitektuurne lahendus ka mitmete teiste aruandlusvaldkondade tsentraliseerimiseks (finantsaruandlus, kasumlikkuse aruandlus). Kogu projekti ajakavaks on pea kaks aastat 2006 a. augustist ­ 2008 a. kolmanda kvartalini. Müügiaruandluse süsteemi loomise esialgseks ajakavaks on august 2006 ­ veebruar 2007. 2. Projekti saavutatavad eesmärgid Projekti lõppeesmärgiks on kasutamisvalmis müügiaruandluse süsteem üle kõigi ettevõtte

Informaatika → Infosüsteemi projekti...
67 allalaadimist
Projektiplaani seisundiaruanne
7
doc

Projektiplaani seisundiaruanne

aruandlussüsteemid ühendada. Seni on erinevates üksustes kasutusel olnud kuni seitse erinevat lõppkasutaja aruandlustööriista korraga ning üksuste lõikes ei ole ühtset arusaamist ka kõige põhilisematest ärimõistetest nagu 'toode', 'intress' või 'klient'. Sellest tulenevalt on kesksete juhtimisotsuste tegemiseks vajaliku informatsiooni kvaliteet sageli ebarahuldav. Müügiaruandluse süsteemi juurutamine on sillapeaks, mille käigus peab loodama sobiv arhitektuurne lahendus ka mitmete teiste aruandlusvaldkondade tsentraliseerimiseks (finantsaruandlus, kasumlikkuse aruandlus). Kogu projekti ajakavaks on pea kaks aastat 2006 a. augustist ­ 2008 a. kolmanda kvartalini. Müügiaruandluse süsteemi loomise esialgseks ajakavaks on august 2006 ­ veebruar 2007. 1.1.2 Projekti olukord seisundiaruande esitamise tähtajaks Projekt algas reaalselt 2006. aasta oktoobri teisel nädalal. Praeguseks on tööd kestnud

Informaatika → Infosüsteemi projekti...
68 allalaadimist
Liivi Sõda-Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu
14
docx

Liivi Sõda. Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu

- pärast Stockholmi veresauna 1523 asus Taani vastase ülestõusu etteotsa aadlik Gustav Eriksson, kes valiti Gustav I Vasa nime all Rootsi kuningaks (valitses 1523 – 1560); - Gustav I Vasa viis riigis läbi usupuhastuse ning Rootsi muutus luterlikuks maaks. Reformatsiooni käigus riigistati kiriku varad ja maad; - Alates 13. saj kuulus Rootsi koosseisu ka Soome, mida Liivi sõja puhkedes kasutati sillapeaks Vana-Liivimaal toimunud sündmustesse sekkumiseks. 3 3) Taani kuningriik: - Oli Kalmari uniooni juhtiv osapool (unioon Taani ja Norra vahel püsis kuni 1814. a); - 1219 – 1346 oli Taanile kuulunud Põhja-Eesti (Eestimaa hertsogkond), mis pärast Jüriöö ülestõusu müüdi Saksa ordule, kes andis selle 1347 üle Liivi ordule;

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun