maamarssaliks) · Maakonna tasandil tegelesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ning Liivimaal maakohtud, arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju · Kubermangu tasandil tegutsesid Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus, raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad, mille otsute peale võis kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi lõplikuks · Politseilised ülesanded kuulusid adrakohtunikele ja Liivimaal sillakohtunikele,tagasid avaliku korra, väiksemad uurimised ja karistused · reduktsioon - Karl11 alustatud, millega ta andis oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaad tagasi riigile, kuna talle pärandati tühi riigikassa, enamasti Rootsi valitsuseajal aadlikele annetatud mõisad, mis anti rentida nende endistele omanikele, sellega suurenes riigikassa ja paranesid siinsed haridusolud - aadlikud arvustasid Rootsi võimu,
2. Linnusekohtud: teise astme kohtud(3tk) · Likvideeriti varsti, asemele: 3. Liivimaa õuekohus Tartus(1630- ) · Õuekohtude süsteem kehtis Rootsis-Soomes! · Intergreeriminr emamaa tuumikaladega Korrakaitse Liivimaal · Samas ei õnnestunud keskvõimu soov kehtestada Rootsi õigus LM-l: · Ainsa Rottsi seadusea kehtestus uus kirikuseadus(1686) · Korrakaitse kuulus sillakohtunikele · Igas maakonnas 1-2 · Liskas igas maakonnas sõjakomissar: · Määratlesid maarevisjonide alusel talupoegade kohustused sõjaliste objektide korrastamisel(nt kindlused ja teed) LM aadli omavalitsuskorralduse areng · Alguses kindralkuberner Skytte ajal baltisaksa aadli enesekehtestamine ebaõnnestus
1804 Liivimaa kubermangus loodi nelja-astmeline talurahvakohtute süsteem: vallakohtud, kihelkonnakohtud, maakohtute erikoosseisud, õuekohtu erikoosseis. Politsei: Maapiirkondades täitsid politseifunktsiooni Liivimaal sillakohtunikud ja Eestimaal adrakohtunikud koos oma abidega. Pärast pärisorjuse kaotamist nende vastutusala ja võim suurenes. Politseikohtute piirkondas hõlmas 3-5 kihelkonda. Adrakohtuniku ametit tuli pidada tasuta. Liivimaal maksis riik sillakohtunikele väikest tasu. 1816/1819 seaduste kohaselt vastutas mõisnik politseilise korra eest oma mõisa piires, hiljem ainult mõisamaal. 1888. Balti kubermangude politseireformiga kaotati silla- ja adrakohtunike ametikohad. Asemele tulid Venemaa politseiseadusele vastavad riiklikud politseivalitsused. Maksukorraldus: 1783. aastast oli Balti provintsides kehtestatud pearaha maks. Selle suurus muutus mõnevõrra, kuid enamasti oli ühe rubla ringis igalt meessoost maksukohustlaselt
annaabi.ee 
