Veekindel vuugisüsteem FlexJoint FlamLine sobib vuukidele 20 75 mm. Veekindlaks muudab süsteemi membraan. Samuti on konstruktsioon happekindel, st et sobib ka soolatavatele sildadele. 10 Joonis 2. FlexJoint FlamLine deformatsioonivuugi lõige. Trelleborg Transflex deformatsioonivuugisüsteem Trelleborgi Transflex deformatsioonivuugisüsteem ületab silladeki ja alustoe vahelist ruumi nii sildadel kui ka viaduktidel. Nad leevendavad liikumist, mis on põhjustatud suurest liikluskoormusest, tuulest ning temperatuuri tagajärjel tekkivast mahumuutusest. Igal vuugil on kaks osa. Esimene on sillamoodul tugev kummiplaat, mis ühendab silladeki ja alumise toe vahelist ehituslikku ava. Teine on liikumismoodul, mis leevendab silladeki liikumist. Horisontaalne turvaankurdus tugevdab kogu seadet ning ennetab läbipainet.
Nad paiknevad mõlemal pool silda ning on tavaliselt valatud betoonist. Silladekk (deck), mis moodustub sillataladest ning millel toimub liiklus. Peakaablid (main cables), mis ulatuvad ühest ankrust üle tugipostide teise ankrusse. Tornidel läbivad nad kaablisadulaid (cable saddle). Peakaablid on ühendatud silladekiga riputidega (suspender cables). Riputid (suspender cables) on tavaliselt rippkaablid, kuid kasutatakse ka jäiku vardaid, mis kinnitavad silladeki peakaabli külge. Nende peaülesandeks on kanda suur osa silla koormusest (Silla ehitamine 2009; WSDOT 2005). Joonis 1. Rippsilla peamised osad (WSDOT 2005). Tabel 1. Rippsilla eelised ja puudused (Silla ehitamine 2009; Matve 1978). Rippsilla eelised Rippsilla puudused Võimalik ehitada suhteliselt pikana Puudub jäikus, mistõttu võib see muutuda võrreldes teiste tüüpidega
Kõige lihtsam talasild on purre, mis võib sisuliselt olla üle takistuse (jõe, kuristiku) asetatud laud või palk. Pikemad talasillad on jaotatud osadeks, igal talal oma toetuspunktid. Konsoolsild on sillatüüp, mis ehitatakse horisontaalselt ulatuvate konsoolide abil. Tavaliselt kasutatakse kahte vastaskaldal asuvat konsooli, mis eenduvad takistuse (nt. jõe) kohale. Konsoolide vabad otsad võivad omavahel kokku puutuda, moodustades ise silladeki või võivad toetada nende vahel olevat vaba osa või talasilda, tavaliselt sõrestiksilda. Kuna konsooli üks ots peab kangisüsteemi laadselt ehk õla põhimõtet kasutades tasakaalustama konsooli vabale otsale mõjuvaid jõudusid, ehitatakse sinna sageli tornid. Kaarsild on sild, mis kasutab raskuse kandmiseks kaart. Kaarele mõjuv jõud suunatakse kaare haarade kaudu maasse. Silladekk ei pea kaarsillal olema kaarekujuline, samas võib silladekk olla kaarekujuline näiteks talasillal.
annaabi.ee 
