Sjavereformiga vhendati Punarameed 5,5 miljonilt 600 000 meheni ja loodi rahvusveosad. Nukogude Venemaa kujundati 1922.a. mber NSV Liiduks (Nukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) Tegemist oli algselt riikide liiduga, mis hendas endas 6 Nukogude Vabariiki (Vene fderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924.-1945.a., hendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lplikuks liiduvabariikide arvuks sai 15) Stalini ainuvimu tekkides silitati vormiliselt riikide liidu ssteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisigus ja kik juhtnrid tulid Moskvast. Juba enne Lenini surma (1924.a.) algas vimuvitlus liidri koha prast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dugavili) ja Lev Trotski (Brontein). K(b)P peasekretriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle eesmrgiks oli sotsialismi lesehitamine hel maal, mis thendas NSVL-i majanduse ja sjalise taseme jrkjrgulist
eluaasta piir oli letatud. Arheoloogilised uuringud nuavad tihti mitme teadusharu koostd. Kui jetakse tegemata mni anals, siis tuleb arvestada he veaallikaga rohkem. Seda oli nha ka Tutanhamoni muumia uurimisel. Nahk Tutanhamoni kehal oli halvemini silinud kui ktel ja jalgadel. Nabast niudeluu eesmise ogani kulges kaheksakmne kuue millimeetri pikkune sisselige, rebitud, nagu tleb Derry seega hooletult ligatud. Selle ava kaudu eemaldati vaarao sisikond, mida ei palsameeritud koos kehaga, vaid silitati hauakambris eraldi. Vanade egiptlaste veendumusel kaalus Osiris surnutekohtu ees sdant ja seetttu pidi seda silitama erilises kruusis. Preestrid panid sdame asemele enamasti skarabeuse, meil sitasitikana tuntud mardika teisend, keda egiptlased phaks pidasid ja kellel oli neile sama suur smboolne thendus nagu kristlastele ristil. Sellel, et ka muud siseorganid tuli kehast eemaldada, on arusaadavad phjused: esiteks tundsid egiptlased loomulikult sisikonna
südames -- tõukasid teda paljastamisele; aga kui ta oleks tunnistanud, et võttis osa sellisest mahhinatsioonist, oleks ta kadunud ja kõigele lisaks jääks ta lõplikult ilma d'Artagnanist. See mõte oma armastusele manitses teda taluma viimast ohvrit. D'Artagnan omalt poolt oli jõudnud kõikide oma soovide tipule: temas ei armastatud enam võistlejat, näis, et armastati teda ennast. Salajane hääl ta südame põhjas küll ütles, et ta oli vaid kättemaksuvahend, keda silitati lootuses, et ta tapab, kuid uhkus, enesearmastus ning hullus sundisid seda häält vaikima, lämmatasid selle sosina. Ja eneseusaldusega, mida me oma gaskoon-lase juures tunneme, võrdles ta end de Wardes'iga ning küsis eneselt, miks siis lõpuks ei võidud armastada ka teda ennast. r Nii pühendas ta end täielikult antud hetkele. Mileedi ei olnud talle enam see tumedate kavatsustega naine, kes oli teda hetkeks kohutanud, vaid hõõguv, kirglik
annaabi.ee 
