viitaks varasematele mehaanilistele vigastustele. Kolvil on kolm rõngast, kaks kompressioonirõngast ja üks õlirõngas. Kolvi õlirõngaste soontel oli näha nõgitumist (Foto 3). Nõgi on mootoriõli ja mootorikütuse lagunemise ja polümeerumise saadus. Sellist nõe teket soodustab näiteks mootori alakoormus, mis on linnasõidus on paratamatu. Kolvi rõnga soontes paiknevad sadestused takistavad rõngaste liikumist ja silindriseina vastu liibumist, mille tõttu võib suureneda õlikulu ning väheneda kompressiooni silindrites. [7] Foto 3. Baasmootori kolb 9 1.2. Gaasijaotusmehhanism K24A3 mootori puhul käitatakse gaasijaotussüsteemi kettülekandega, et tagada täpsem juhtajastus. Väntvõlli ja nukkvõlli ülekande arv on 2:1. Ehituslikult on tegemist DOHC mootoriga, mis
Kolvi alaosa ehk juhtpind ei lase kolbi silindris laperdada. Juhtpinna kummalgi küljel on tugevdatud seintega avad, kolvisilmad kolvisõrme jaoks. Viimane kujutab endast kvaliteetterasest valmistatud õõnesvõlli, mille välispind on karastatud ja hoolikalt lihvitud. Sõrme telgnihkumist kolvis tõkestavad kolvisilmade ringsoontesse paigaldatud vedrurõngad. Kolvi juhtpinnas on väljalõiked küttesegu juhtimiseks karterist ülevoolukanalisse. Kolvirõngad tihendavad kolvi ja silindriseina vahelist pilu. Kolvirõngad valmistatakse malmist, mis kuumenemisel säilitab elastsuse. Vetruvuse ja paisumise võimaldamiseks on rõngad läbi lõigatud. Lõikekohta nimetatakse rõngalukuks. Silindrisse asetatud rõngaluku pilu on 0,15-0,5 mm. Suurim pilu jäetakse kolvi põhjale lähemal olevale rõngale, kuna see töötamisel kuumeneb enam. Kolvirõngad fikseeritakse soontes messingist tihvtidega. Gaasi läbipääsu tõkestamiseks ei paigutata rõngalukke kohakuti
menemisel peamiselt silmade telje sihis, sest silmade ümb- ruses on metalli rohkem. Samal eesmärgil on mõnedel kol- bidel juhtpinnas T-kujulised paisumispilud. K o l v i r õ n g a d tihendavad kolvi ja silindriseina vahe- list pilu. Kahetaktiliste mootorite kolbidele asetatakse hari- likult 2 . . . 3 ja neljataktiliste omadele 3 . . . 4 rõngast. Nel- jataktilistel mootoritel on peale surverõngaste ka õlirõn- gad
pöörisliikumine ümber silindri telje ka pööriskambrist silindrisse survetakti lõpul (punktis A ). Kütuse isesüttimine toimub aga veidi millede paisumisel tehakse kasulikku tööd. Paisumisel väljub osa voolavale põlevale küttesegule, mis tagab selle hea segunemise hiljem. Kütuse pritsemomendist (sissepritsimise algusmomendist ) soojust plokikaane, silindriseina ja kolvi kaudu jahutusvedelikule ja silindris oleva õhuga suhteliselt madala liigõhuteguriga (1,3...1,4). isesüttimiseni kuluvat aega nimetatakse viivitusperioodiks ehk õlile, osa soojust lekib kolvirõngaste ja klappide ebatiheduste kaudu Pööriskambriga mootorid kohanevad hästi koormusele , olles süüteviiviseks ( ka kütuse induktsiooniajaks ). välja . eelpõlemiskambriga mootoritega võrreldes õkonoomsemad
annaabi.ee 
