1.Alusvanker e. veermik: kandekere; sillad; rattad; vedrud; amortisaatorid. 2.Jõuülekanne: ülesanne on kanda mehhaaniline energia ratastesse. Ehitus: Sidur; käigukast; kardaan; peaülekanne; diferentsiaal-võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega; veovõllid e. rattavõllid. 3.Juhtimismehhanismid: rool; pidurisüsteem(sõidupidur); käsipidur. Auto kere: turvis e. luukere; mootorikate. Väntmehhanism: ülesanne on silindrid liikuma panna. Ehitus: silindriblokk; jahutussärk; õlikanalid; blokikaas koos tihendiga; klapikambrikaas; karteripõhi; kolb koos rõngastega/kolvisõrm; keps; väntvõll; vändakaelad; väntvõlli põsk; vastukaalud; hooratas. Töö: silindreid liigutada üles-alla.Gaasijaotusmehhanism: ülesanne on klappide õigeaegne avamine vastavalt töötsüklile ja nende õigeaegne sulgemine. Ehitus: ajam; nukkvõll; nookurid; klapid koos vedru ja kinnitusdetailidega; klapisääretihendid.
mudel Audi D, mille jalamaid valis oma sõiduriistaks ka Saksi kuningas. Lisaks silmailule võitis see mudel tolle aja maailma kõige raskema võidusõidu - rahvusvahelise Austria Alpiralli. Kuid õige aeg Audil maailma ralliteedelt loorbereid lõigata tuli siiski alles pärast sõda. Liinilt veeres esimene mudel Audi K, mis oli tegelikult vägagi sarnane varasemale C-tüübile, omaaegsele Alpides triumfeerinud masinale. Sõjajärgsele mudelile oli eelkäijaga võrreldes lisatud alumiiniumist silindriblokk ja kuulikujuline põlemiskamber. Esimese saksa autona sai Audi K ka vasakrooli. Audi esimest kaheksasilindrilist esitleti 1928. aastal. Tehniliselt pakkus Audi R absoluutset tipptaset: 100 hj tekkis mootorisse juba 3000 pöördel minutis ning masin saavutas maksimaalkiiruseks enneolematud 110 km/h. Kokkuvõttes aga tehnikaime turgu ei tabanud ja erilist müügiedu ei saavutanud. Sõjas räsitud ja üldise majanduskriisi ootel Euroopas ei leidunud superluksi sõiduriista jaoks piisavalt ostjaid
Painduv käepide 6 on mõeldud vibraatori kandmiseks. Keres asub suure pöörlemissagedusega kolmefaasiline asünkroonmootor 5. Elektrimootori konsoolne lühisrootor 4 kinnitub tasakaalustamata võllile 3, mis pöörleb kahel laagril. Ekstsentrik 2 on paigaldatud võllile kahe laagri vahele. RAMMID Auru-(pneumo-) rammid: Üksiktoimelistel rammidel (joonis 22.3 vasakpoolne skeem) moodustab ögielemendi massiivne silindriblokk 1, mille sees on varda 3 külge kinnitatud kolb 2. Kolvi peale suunatakse suruõhk, mis tõstab silindribloki üles. Avades kraani 6 pääseb suruõhk silindrist välja ja viimane langeb omaraskuse toimel alla andes löögi vaiale. Kaksiktoimelistel rammidel: on löögielemendiks varda 5 alumisse otsa kinnitatud
kõik eelised, väljaarvatud konstruktsiooni lihtsus Eelised: kompaktsed, arendavad töösurvet 200...300 atm. On hermeetilised, kõrge töösurvega ja mahukasuteguriga s.o. 0,98...1,0; kogukasutegur 0,92..0,96. Energia mahutus pumba massiühiku kohta ulatub kuni 12 kW/kg kohta. Puudused: Suurem maksumus, keerukus, nõuavad õli peenfiltreid. Kolbaksiaaplump: · kas kaldplokiga kus silindrikolviplokk on aset. kaldu ajami võlli suhtes 12...15 kraadi (kuni 30o) · kaldkettaga pumbad - silindriblokk on paralleelne võlliga, aga kolbide kepsud on kinnitatud kaldse ketta külge. Pumbad on kas reguleeritava või mitte reguleeritava jõudlusega, mis toimub pumba töömahu muutmise teel. Ühekopalistel ekskavaatoritel kasutatakse pumpasid mis on varustatud võimsuse summaatoriga mis tagab kahepoolse hüdrosüsteemi korral mootori ühtlase koormamise. Seega pole vaja karta mootori ülekoormamist. Pumba jõudluse saab seosest d 2 n
annaabi.ee 
