Selle moodustavad selgroo rinnalülid, roided ja rinnak. Iga rinnalüliga on ühendatud üks paar roideid. Ülesandeks kaitsta südant ja kopse. LUUDEVAHELISED ÜHENDUSED Liidused Liigesed Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. Kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie. LIIGESED Luude kokkupuutekohtades on liigesed. Luud ise ei paindu, inimese keha- osad liiguvad liigeste kohalt. Kera-, plokk- ja silinderliigesed. LIIGESED keraliigesed silinderliigesed plokkliigesed plokkliigesed KÕÕLUS Valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. HAIGUSED OSTEOPOROOS -Luud muutuvad hapramaks. -Luukoe vähenemist põhjustavad hormonaalsed muutused või kaltsiumi ja/või D-vitamiini defitsiit.
Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät , mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav . Liigestes on luude otsad kaetud kõhrega . Kõhrega kaetud luuotste vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs . Liigest katab liigese kihn , mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes . Luuotsi hoiavad liigestes paigal väga tugevad liigesesidemed , kõõlused ja lihased . Inimesel on mitut tüüpi liigeseid : Keraliigesed , plokkliigesed , silinderliigesed. Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli , seetõttu saab ta pead pöörata .Kandelüli (atlas) ja telglüli (axis ) . Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju , selgroog , rindkereluud , õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülejäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega ühenduvad alajäsemete luud . Selgroog moodustab keha keskse toese .Selgroog koosneb 32-34 lülist . Kaelaosa moodustavad 7 kaelalüli , 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli .
kaitsevad siseelundeid ja närvisüsteemi, toodetakse vererakke.Kolju, Selgroog Rinnakorv, Ülajäsemete luud, Õlavöötme luud, Alajäsemete luud, Vaagnavöötme luud 206 luud Koostis: Mineraalained 55% (Ca, F, Mg, soolad) annavad luudele kõvaduse Orgaanilised ained 25% (valgud, rasvad jt) annavad luudele elastsuse Luurakud ja rakuvaheaine (peamiselt vesi)Keraliigesed - võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda. Näiteks puusaliiges ja õlaliiges. Silinderliigesed - võimaldab teha pööravaid liigutusi. Näiteks kaks ülemist kaelalüli.Plokkliigesed - võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasi- tagasi. Näiteks põlveliiges ja õlavarreliiges. Liidused - liikumatud luudevahelised ühendused nt ajukolju luud (koljuõmblused) Liigesed - kahe või enama luu liikuv ühendus Maks töötab
-7 kaelalüli -12 rinnalüli -5 nimmelüli -5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli -4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks. Rinnakorvi moodustavad 12 selgroo rinnalüli, 12 paari roideid ja rinnak. Liidused on liikumatud luudevahelised ühendused. Liigesed on kahe või enama luu liikuv ühendus. Keraliigesed võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda. Plokkliigesed võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasi-tagasi. Silinderliigesed võimaldavd teha pööravaid liigutusi. Luustiku tähtsus: -Toestab keha pehmeid kudesid -Annab kehale kuju -On lihastele kinnituskohaks -On mineraalainete talletaja -On vereloomeelund. Lihased: Südamelihased tõõtavad automaatselt välisteguritest ja meie tahtest sõltumata. Silelihased asuvad siseelundite seintes ja tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumatult. Skeletilihased koosnevad lihaskiududest ja kinnituvad kõõluste abil luudele
1. Luu 2. Liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs 3. Liigesekihn http://www.tiitilves.ee/lihasvalud/index.html 4. Kõhr Enamik ühendusi luude vahel on liikuvad. Liikuvate ühendustega liigesed jaotatakse liigutuste sooritamise ulatuse järgi: kera-, plokk- ja silinderliigesed. Keraliigese puhul asub ümar liigesepea liikumatus liigeseavas. Selline luude ühendus võimaldab teha kõige suurema ulatusega liigutusi. Keraliigesed on õla- ja puusaliigesed. Plokkliigestes saavad luud liikuda ühes tasapinnas edasi-tagasi. Niisugused liigesed on põlve- ja küünarliiges. Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi. Kaks ülemist kaelalüli on ühendatud silinderliigesega, nii saame pead pöörata. Osa luid on ühendatud