Viimase 100 aasta jooksul on tootmisjäätmeid ja -jääke maailmas kasutatud täitesegude valmistamiseks. Näiteid võib tuua Poolast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Soomest, Belgiast, Iirimaalt jne. Eestis alustati põlevkivi kaevandamist osalise täitmisega. Kaeveõõnte tardsegudega täitmise tehnoloogia uuringuid alustati 1980-ndatel aastatel, milles osalesid TTÜ mäeinstituut, Eesti Põlevkivi, Skotsinski nim. Mäendusinstituudi Filiaal Kohtla-Järvel, NIPI Silikaatbetooni instituut jne. Praktiliseks väljundiks oli Kiviõli kaevanduse sulgemine, kus täideti 30000 m3 kaeveõõsi maapealsete objektide kaitseks. Seega Eestil on olemas kogemused ja kompetents selles valdkonnas. Tööd seiskusid 1995. aastal. Tulevikuplaanid Eesti Energia kaevanduste, Eesti elektrijaama ning õlitööstusega tutvunud Jordaania ministrile pakkusid meie põlevkivi kasutamise kogemus ning tootmislahendused suurt huvi. "Põlevkivitööstus avaldas meile muljet
kinnitamisel. Katuse läbijooksu tõttu on osaliselt korrodeerunud katuslae paneeli sarrusvõrk. Rõduplaatide servades ning raudbetoonist rõdupiiretel leidub korrosioonikahjustust ning mõningast betooni pudenemist. 23. Viige ennast kurssi erinevate Eestis ehitatud vundamendi tüüpidega. Tehke selgeks nende vead ja puudused. (konspektides sellest vähe juttu) Vundamentide materjalidena kasutati paekivi, betooni, kivikbetooni, raudbetooni, silikaatbetooni, keraamilisi telliseid ja pinnasbetooni. Lintvundamendid ehitati paneel,- suurplokk- ja tellishoonete kandvate seinte alla pideva lindina. Peamiselt kasutati monteeritavaid lintvundamente, sest nõukogude ajal soositi monteeritavate elementidega ehitamist. Peamisteks probleemideks vanade vundamentide puhul on nende ebaühtlane vajumine. Seda võib olla põhjustanud otsene inimese poolt põhjustatud asjaolud (Hoone kõrvale tehakse
Lubja, liiva ja vee segust, nn. lubi- liivmördist pressitud toorkivi töötlemisel veeauruga autoklaavis rõhu all (10 at) seostuvad liivaterad kaltsiumsilikaatide tekke tõttu ja saadakse ehituskivid--silikaattellised. Kui liiv on eelnevalt peenestatud, siis tekivad liivateradele värsked pinnad, mis on keemiliselt väga aktiivsed, ning silikaatide tekkeprotsess toimub intensiivsemalt. Sel põhimõttel toodetakse jahvatatud liivast ja lubjast silikaatbetooni. 5. Klaas ja tsement. Klaasi tooraineks on puhas kvartsliiv, naatriumkarbonaat (sooda) ja kaltsiumkarbonaat (lubjakivi). Peenestatud ja segatud lähteained sulatatakse vannaahjus (1400*C), kus kulgevate reaktsioonide tulemusena moodustuvad keeruka koostisega silikaadid, mille struktuuris esinevad silikaatide SiO44- tetraeedrid. Tavalise klaasi koostist väljendab lihtsustatud valem, milles elemendid esitatakse oksiididena: Na2OCaO6SiO2. Kui
annaabi.ee 
