argumentatsioon põhineb kogenematusel või teadmatusel, argumentum ad misericordiam, argumentatsioon toetub inimlikkusele ja kaastundele, argumentum ad populum, argumentatsioon toetub emotsioonidele või entusiasmile, argumentum ad baculum, argumentatsioon toetub jõule või ähvardustele, argumentum ad hominem, argumentatsioon põhineb isikul või isiku vastu olemisel, argumentum ad crumenam, argumentatsioon toetub kasumile, argumentum ad silentio, argumentatsioon toetub tervele mõistusele, argumentum ad tuto, argumentatsioon toetub ustavusele ja ohutusele, argumentum ipse dixit, argumentatsioon toetub autoriteedile või autoriteetsele asutusele.11 4.3 Otsene ja kaudne tõestus Teesi, põhjendamine saab kulgeda kahel viisil: kas otse argumentide abil või kaudselt, toetudes antiteesile. Kui teesi põhjendatakse argumentide abil, siis nimetatakse sellist tõestamise viisi otseseks tõestuseks
väljapressimisele. · Argumentum ad hominem argumentatsioon isikule või isiku vastu. Agiteeritakse teesi tunnistamise poolt tõeseks või vääraks, osutades isiku enda omadustele või temaga seotud asjaoludele (sugulaste või tuttavate teened, päritolu, vaated, hoiakud jne). Mõnikord liigitatakse siia ka argumentatsioon autoriteedile. · Argumentum ad crumenam argumentatsioon kasumile. · Argumentum ad silentio argumentatsioon tervele mõistusele. · Argumentum ad tuto argumentatsioon ustavusele, ohutusele, kindlusele. · Argumentum ad verecundiam või ka ipse dixit ("verba magistri") - argumentatsioon autoriteedile. · Lihtrahvalikkus põhjenditeks on vanasõnad, anekdoodid jne. · Siltidistamine põhjenditeks on solvangud, hüüdnimed. Üheks variandiks on isiku vägivaldne liigitamine mingisse rühma või klassi ning tema ründamine selle alusel,
c) Kontrafaktuaalne (faktivastane) hüpotees (counterfactual fallacy või hypothesis contrary to fact) seisneb faktile vastupidise hüpoteesi postuleerimises ja sellest järelduste tegemises. d) Võrdluse viga (apples and oranges või false analogy) seisneb võrreldamatute asjade võrdlemises või sarnasuse põhjal ennatlikus järeldamises, et kui kaks objekti on mingis mõttes sarnased, siis on neis sarnane ka kõnealune omadus. e) Argumentum ex silentio (ehk argumentum e silentio ehk argumentum a silentio) on vigane argumenteerimisvõte, mis viitab vaikimisele kui infoallikale. f) Pooltõde (selective evidence) on vigane argumenteerimisvõte, mille puhul esitatakse ainult need faktid ja asjaolud, mis toetavad väitleja seisukohti ning jäetakse välja toomata asjaolud, mis võivad ta seisukohad ümber lükata. g) Kallutatud küsimus (slanting the question) seisneb küsimuse sõnastamises kujul, mis
annaabi.ee 
