neeruvaagnast väljumist? alumises osas. Kuhu ristub kusejuha enne kusepõide Mehel seemnejuhaga. suubumist mehel, naisel. Naisel emakaarteriga. Mis on kusejuha funktsiooniks? Uriini juhtimine neerudest kusepõide. Millest koosneb kusejuha sein? ● limaskest- limanäärmed, pikikurrud ● kolmekihiline silelihaskest. Kokkutõmbumine soodustab uriini liikumist kusepõide, ei lase kusel tagasi valguda. ● Adventitsiaalkest koosneb sidekoest. Kusepõis (lad.k) vesica urinaria Millest oleneb kusepõie kuju? Uriiniga täitumusest. Tühjana lamendunud, täidetuna
Edasi on toonid kuulda hetkeni, mil manseti rõhk on võrdsustunud madalaima rõhuga veresoontes. Siis kaovad toonid ja nii saadakse teada vererõhu diastoolne väärtus. 79. Vererõhk on liiga kõrge, kui süstoolne rõhk ületab 160 mm/Hg ja diastoolne rõhk 95 mm/Hg. 80. Aordi ja suurte arterite ülesanne on jaotus- ja summutusfunktsioonja seda võimaldavad saavutada järgmised jooned soonte ehituses ja talitluses: tugev silelihaskest, väiksema valendikuga, väiksemates arterioolideks jagunemine, sümpaatilise närvisüsteemi kontroll. 81. Arterioolide ülesanne on verevooli ning vererõhu kontrollimine ja see on võimalik tänu arterioolide võimele sulguda ja avaneda. 82. Kapillaaride ülesanne on viia hapnikurikas veri kõigisse keharakkudesse ja see on võimalik tänu kapillaarsusele- veri liigub ka alt üles (arteesia kaevu põhimõte). 83
alumises osas. Enne kusepõide suubumist ristub kusejuha mehel seemnejuhaga, naisel kulgeb ta emakakaela ja tupe lähedal ning ristub emakaarteriga. Tema funktsiooniks on uriini juhtimine neeruvaagnest kusepõide. http://www.stjosephs-stpaul.org/CareService/images/kidneys-male.gif Kusejuha sein koosneb : *limaskest - seda katab mitmekihiline siirdeepiteeliga, ta sisaldab limanäärmeid ja moodustab pikikurde; *silelihaskest - on kolmekihiline, mille kokkutõmbumine soodustab uriini liikumist kusepõide ega lase tal tagasi valguda; *adventitsiaalkest - koosneb sidekoest. Kõhukelme katab kusejuhasid ainult eest. Kusepõis vesica urinaria Kusepõis on õõneselund, mille kuju oleneb uriiniga täitumusest: tühjana on ta lamendunud, täitununa omandab muna või pirni kuju. Mahutavus on individuaalselt erinev, kuid kõigub täiskasvanul 500-700 ml piires.
Enamikul juhtudel pääseb veri mööda neid kõrvalteid tromboseerunud veresoone varustusalalae ning tromb ei põhjusta kärbumist. Alaosad: arter, arterioolid, kapillaarid, veenulid, veen Aort ja suured arterid: väga elastsed, väike takistus, silelihaskesta toonus reguleeritav NS kaudu( mõjutab ealastsust), sisemine diameeter 4- 25 mm, seina paksus 2mm, keskmine vererõhk 98 mmHg, keskmine voolukiirus aordis 33 cm/s, suurtes arterites 13 cm/s. Väikesed arterid ja arterioolid: tugev silelihaskest, kontraktsioonivõimeline (võimalus soone diameetrit muuta), väikeste arterite pikkus keskmiselt 1,5 cm, läbimõõt 0,14 mm, vererõhk 90 mm Hg, voolukiirus 6 cm/s. Arterioolide keskmine pikkus 0,2 cm, diameeter 0,03mm, seina paksus 0,02 mm, vererõhk 60 mmHg, voolukiirus 0,3 cm/s. Arteroolid: need on lihaselised arterid, mille läbimõõt on 0,02-0,04 mm. Erinevate elundite regulatsioonitegurite toimel muutub arterioolide läbimõõt
vahel. Enamikul juhtudel pääseb veri mööda neid kõrvalteid tromboseerunud veresoone varustusalalae ning tromb ei põhjusta kärbumist. Alaosad: arter, arterioolid, kapillaarid, veenulid, veen Aort ja suured arterid: väga elastsed, väike takistus, silelihaskesta toonus reguleeritav NS kaudu( mõjutab ealastsust), sisemine diameeter 4-25 mm, seina paksus 2mm, keskmine vererõhk 98 mmHg, keskmine voolukiirus aordis 33 cm/s, suurtes arterites 13 cm/s. Väikesed arterid ja arterioolid: tugev silelihaskest, kontraktsioonivõimeline (võimalus soone diameetrit muuta), väikeste arterite pikkus keskmiselt 1,5 cm, läbimõõt 0,14 mm, vererõhk 90 mm Hg, voolukiirus 6 cm/s. Arterioolide keskmine pikkus 0,2 cm, diameeter 0,03mm, seina paksus 0,02 mm, vererõhk 60 mmHg, voolukiirus 0,3 cm/s. Arteroolid: need on lihaselised arterid, mille läbimõõt on 0,02-0,04 mm. Erinevate elundite regulatsioonitegurite toimel muutub arterioolide läbimõõt
annaabi.ee 
