Sileeritav mas tuleb tihendada ning hermeetiliselt sulgeda. Halvasti tihendatud ja korralikult kinnikatmada siloauku, silopalli satub käärimise lõppedes õhk, mis põhjustab massi kuumenemist ja riknemist. Märgsilo – Tegemise eeliseks on sõltumatus ilmastikust. Vähesed sademed ei takista rohtu õigel ajal korjamiseks. Puuduseks on sellest eralduv mahl. Kuivsilo – Valmistamise eesmärk on sileeruvuse tahamine ilma konservantideta. Heina ja silo värvus ja lõhn – Hästi sileeritud rohi on käärimisel läinud kollakasroheliseks nõrgalt käärinud silo on tumerohelise värvusega. Väärtuslik hein on hallikasroheline, kaua maas olnud hein on pleekinud heleda värviga ning vihma saanud hein on tumeda värvusega. Hästikäärinud silo on 5 hea lõhnaga. Riknenud silo on käärinud lõhnaga ja kuumenenud silo on tubaka lõhnaga.
liigi spetsiifline ja naturaalne. Sead on olemuselt omnivoorid ehk kõigesööjad, mistõttu on neile võimalik anda väga palju erinevaid söötasid. Söötmisel keskendutakse loomade füsioloogiliste vajaduste rahuldamisele ja eelkõige loomakasvatussaaduste kvaliteedi, mitte aga niivõrd toodanguühiku suurusele. Erinevus tavaseakasvatusest on see, et ratsiooni rikastamiseks peab päevaratsioonis olema ka mingi koresööt, olgu siis värksel, kuivatatud või sileeritud kujul. Väga oluline on katta sigade proteiini- ja energiavajadus. Energiarikasteks söötadeks võib pidada kõiki teravilju, aga ka kartulit ja juurvilja. Et sigadel oleks rahuldav juurdekasv, siis peame teadma ka söötade keemilist koostist ja toiteväärtust (tabel 3). Selleks tuleb söötadest proovid võtta ja laborisse viia, kus määratakse kindlaks söötade energia-, proteiini-, rasva-, süsivesikute ja mireraalainete sisaldus. Samuti tuleks teada,
liiklemine ning telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituste korraldamine. Siirdekalad kalad, kes rändavad sigima merest magevette või mageveest merre (näit. angerjas). Ränded tagavad järglastele soodsamad arengutingimused ja piisava toidu. Siirdesoo madal- ja kõrgsoo vaheaste. S-le on iseloomulikud mesotroofsed taimeliigid (alpi jänesvill, niitjas tarn) ja enamasti mosaiikjas taimkate (mändidega rabamättad ja tarnadega mättavahed). Silomahl sileeritud haljassöödast eralduv käärimisvedelik. S. on ohtlik veereostaja. Ta laguneb mikroobide toimel kiiresti, hapnikutarve on plahvatuslik (BHT 5=3000090000 mg/l); toimib veelustikule 200800 korda tugevamini kui olmereovesi. Soo ala või ökosüsteem, kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Kõrges arengujärgus on sood autarksed (ümbruskonnast vähe mõjutatavad) isereguleeruvad ökosüsteemid.
annaabi.ee 
