kasvutingimused ja täiendatakse rohustu liigilislt koosseisu. Silo peab olema valmistatud korralikult, silo ei tohi olla riknenud, sest seda loomad ei söö ja seda ei tohigi 21) Rohumaade rajamine uuskülvi teel, umbrohu tõrje, haigused ja kahjurid. loomadele anda. Silo väärtus moodustub kahest osast: 1) sileeritava rohu vaatusest ja 2) sileerimisprotsessis Rohumaade rajamine uuskülviga on kõige kiirem ja tõhusam, mis möödapääsmatu eelkõige vanade toimunud muututest. Sileerimine rohtu paremaks ei tee, küll aga toimub sileerimsprotsessis toitainetekadu umbrohtunud rohumaade uuendamisel. Külviks hästi ettevalmisatud muld peab olema tasane, piisavalt ning moodustub rida käärimisprodukte, mis võivad vähendada silo maitsvust. Niisiis iseloomustab silo
kasutamist söömus · Hein kuivatatakse rohumaal või spetsiaalses ventileeritavas küünis. · Ventileerimisega kuivatatud heina kvaliteet on vähem sõltuv ilmastikust. · Kui hein läheb aga kõrge niiskusesisalduse tõttu hallitama, siis võib säilitusperioodi jooksul tekkida mükotoksiine, mis ohustavad looma tervist. · Praegusel ajal on veiste peamiseks talviseks põhisöödaks silo. · Silo veesisaldus (kuivainesisaldus) oleneb sileeritava materjali kasvufaasist, koristusaegsest ilmastikust ning närvutamisperioodi kestusest. · Seetõttu on silo kuivainesisaldus väga varieeruv, ulatudes 1560%. · Selles on 2133% toorkiudu, 612 MJ/kg metaboliseeruvat energiat, 6791 g/kg metaboliseeruvat proteiini. · Lehm suudab päevas süüa kuni 25 kg silo kuivainet. · Silos on rohkesti orgaanilisi happeid, mis tekkivad piimhappelisel, kuid ka muudel käärimistel.
· hinnata agrotehnoloogia õigsust.27 4 . M U L D A D E S Ä Ä S T E V K A S U TA M I N E J A K A I T S E Joonis 5. Eesti põhimuldade paiknemine Maade kasutamine vastavalt muldade kasutussobivusele tagab keskkonnasäästlikkuse28 7 . N Õ U D E D S I L O H O I D L AT E L E Haljassööda sileerimisel tekib käärimismahl, mis koosneb rakumahlast ja silomassi märgavast kileveest. Silomahl sisaldab rohkesti väetusaineid ja on veekeskkonnale äärmiselt ohtlik. Silomahla hulk sõltub sileeritava massi kuivainesisaldusest. Näiteks kui tooraine kuivaine sisaldus on 10%, tekib silomahla ligikaudu 400 l/t. Kui kuivainesisaldus on üle 30%, silomahla praktiliselt ei teki. Mahla eraldub pärast massi hoidlasse panekut 20 päeva kestel (suurem osa esimese kolme päevaga). Silohoidla siloga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad olema veekindlad. Silo hoidmisel tekkinud jääkvedelik (edaspidi silomahl) tuleb suunata spetsiaalsesse hoidlasse või virtsahoidlasse.
annaabi.ee 
