• Karjatamine - Soodsate ilmastiku tingimuste korral on võimalik karjamaid karjatada ka suve teisel poolel. Vastasel juhul on soovitatav saak teha siloks või söödaks; Karjamaade ratsionaalse kasutamise tagamise võtted: • Varajane karjatamise algus kevadel; • Karjamaade vahelduv kasutamine; • Karjatamisviis; • Loomaliikide ja rühmade karjatamise korraldamine; Närbsilo – Tegemiseks tuleb niidetud rohumassi närvutada kuni kuivaine sisaldis on ca 33-35%. Sileeritav mas tuleb tihendada ning hermeetiliselt sulgeda. Halvasti tihendatud ja korralikult kinnikatmada siloauku, silopalli satub käärimise lõppedes õhk, mis põhjustab massi kuumenemist ja riknemist. Märgsilo – Tegemise eeliseks on sõltumatus ilmastikust. Vähesed sademed ei takista rohtu õigel ajal korjamiseks. Puuduseks on sellest eralduv mahl. Kuivsilo – Valmistamise eesmärk on sileeruvuse tahamine ilma konservantideta.
Kui aga heinavirn on ventileeritav, siis seda ohtu ei ole, sest läbi virna liikuv õhk jahutab ka heina maha. Rohusilod ja silode konservandid Noor rohi on veiste parim suvine sööt, talvine sööt on kvaliteetne rohusilo. Sileerimine on taimse materjali säilitamisviis õhuvabas happelises keskkonnas. Happeline keskkond tekib piimhappekäärimise tulemusena. Sileerimine ei suurenda söödavust ja toiteväärtust, vaid ainult säilitab seda. Sileeritav materjal Haljasmass peab olema puhas, see ei tohi sisaldada mulda ega riknenud taimejäänuseid. Sileerimine on mikrobioloogiline protsess, mis soodustab piimhappebakterite tegevust ja pidurdab kahjulike võihappebakterite, roisubakterite, hallitusseente ja pärmide kasvu. Viimaseid leidubki suurel hulgal mullas, väljaheidetes ja taimejäänustes. Rohu puhtuse kindlustab niidetava pinna tasandamine juba rohumaa rajamisel ja 8 cm kõrgune niitmine.
Kui aga heinavirn on ventileeritav, siis seda ohtu ei ole, sest läbi virna liikuv õhk jahutab ka heina maha. 82) Rohusilod ja silode konservandid Noor rohi on veiste parim suvine sööt, talvine sööt on kvaliteetne rohusilo. Sileerimine on taimse materjali säilitamisviis õhuvabas happelises keskkonnas. Happeline keskkond tekib piimhappekäärimise tulemusena. Sileerimine ei suurenda söödavust ja toiteväärtust, vaid ainult säilitab seda. Sileeritav materjal Haljasmass peab olema puhas, see ei tohi sisaldada mulda ega riknenud taimejäänuseid. Sileerimine on mikrobioloogiline protsess, mis soodustab piimhappebakterite tegevust ja pidurdab kahjulike võihappebakterite, roisubakterite, hallitusseente ja pärmide kasvu. Viimaseid leidubki suurel hulgal mullas, väljaheidetes ja taimejäänustes. Rohu puhtuse kindlustab niidetava pinna tasandamine juba rohumaa rajamisel ja 8 cm kõrgune niitmine.
annaabi.ee 
