Seepärast kasutatakse tehnokeraamikas vähem normaalrõhul e. Rõhuta paagutust, mis metallipulbrist toodete puhul on tavaline. Ta sobib vähemvastutusrikaste detailide valmistamiseks, eelkõige protsessi odavuse tõttu. Tehnokeraamika valmistamisel on paagutusviisidest enamkasutatavad aktiveeritud paagutamine, survepaagutamine, kuumpressimine jt. -7- 8.1Täiendav töötlemine Sageli pole vormimise ja sellele järgneva paagutamise teel võimalik saada vajaliku kuju ja täpsuse ning siledusega tooteid. Seepärast tuleb tehnokeraamikat mõnikord täiendavalt töödelda. Suure kõvaduse ja hapruse tõttu on seda raske teha ja seetõttu töömahukas ja kallis. Käesoleval ajal kasutatakse tehnokeraamika töötlemiseks mitmeid meetodeid, milleks on: mehaanilised (abrasiiv- ja vee-abrasiivjoaga töötlemine), keemilised (söövitamine), elektrilised (elektrierosioontöötlemine), füüsikalised (laserkiirega, elektronkiirega ja ioonkiirega töötlemine).
Seepärast kasutatakse tehnokeraamikas vähem normaalrõhul e. rõhuta paagutust, mis metallipulbrist toodete puhul on tavaline. Ta sobib vähem vastutusrikaste detailide valmistamiseks, eelkõige protsessi odavuse tõttu. Tehnokeraamika valmistamisel on paagutusviisidest enamkasutatavad aktiveeritud paagutamine, survepaagutamine, kuumpressimine jt. 6.4 Täiendav töötlemine Sageli pole vormimise ja sellele järgneva paagutamise teel võimalik saada vajaliku kuju ja täpsuse ning siledusega tooteid. Seepärast tuleb tehnokeraamikat mõnikord täiendavalt töödelda. Suure kõvaduse ja hapruse tõttu on seda raske teha ja seetõttu töö mahukas ja kallis. Käesoleval ajal kasutatakse tehnokeraamika töötlemiseks mitmeid meetodeid, milleks on: mehaanilised (abrasiiv- ja vee-abrasiivjoaga töötlemine), keemilised (söövitamine), elektrilised (elektrierosioontöötlemine), füüsikalised (laserkiirega, elektronkiirega ja ioonkiirega töötlemine). Kasutatud materjalid: http://en
Jahutus võimaldab teravama lõikeserva saamist ning kaitseb peale selle treitera ülekuumenemise, ketast aga liigse kulumise eest. Pärast puhasteritust tuleb tingimata treitera töötavad tahud lihvida, kuna see tunduvalt suurendab nende püsivust. Nii näiteks suureneb metallkeraamilise plaadiga koorimisterade püsivus pärast lihvimist 1,25-1,5 korda, silumisteradel aga 2,5-3 korda. Mainitud treiterade püsivuse suurenemine on seletatav lihvitud pindade tunduvalt parema siledusega, mistõttu ka hõõrdumine ja kulumine vähenevad. Lihvitakse käsitsi või lihvimispingil. Käsitsi lihvimine toimub kas malmist või vasest soveldi abil, mille pinnale hõõrutakse spetsiaalset pastat, või mis kaetakse masinaõlis või petrooleumis segatud pulbrilise boorkarbiidi ühtlase kihiga. Treiterasid ei lihvita töötava pinna kogu laiuses, vaid ainult 2-4 mm laiuse ribana lõikeserval. Käsitsi lihvimine on väikese tootlikkusega
sellele esemele. 3. Otsustamine. Tuleb otsustada, kas saab ja kas on kasulik hakata seda eset restaureerima. 4. Puitpindade ettevalmistamine viimistluseks. Ennem viimistlemist tuleb parandada kõik lõhed ja killukohad. Vigade parandamiseks kasutatakse eritooni pahtleid, puiduparandused ja suuremad kohad tuleb plommida ning katki kulunud detailid asendada uutega. 5. Eelkarestus ja lihvimine. Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud, et saada sobiva siledusega pinda. Lihvimisega eemaldame ka mehaanilise töötluse jäljed. Lihvimise viimaseks astmeks on peeneteralise lihvpaberiga lihvida pind. Jämeda lihvpaberiga lihvitud pind imab endasse liiga palju lakke, peitse ning materjalikulu on kordades suurem. Viimane lihv võiks olla teravusega 150-200 6. Pindade puhastamine. Viimistlusmaterjali paremaks nakkumiseks peab pind olema puhas tolmust, rasvast, õlidest ja silikonist jne
valmistamiseks, eelkõige protsessi odavuse tõttu. Tehnokeraamika valmistamisel on paagutusviisi- dest enamkasutatavad aktiveeritud paagutamine, survepaagutamine, kuumpressimine jt. Maatriks Armatuur Täiendav töötlemine Sele 1.48. Komposiitmaterjali struktuur Sageli pole vormimise ja sellele järgneva paagu- tamise teel võimalik saada vajaliku kuju ja täpsuse ning siledusega tooteid. Seepärast tuleb tehno- keraamikat mõnikord täiendavalt töödelda. Suure kõvaduse ja hapruse tõttu on seda raske teha ja seetõttu töömahukas ja kallis. Käesoleval ajal kasutatakse tehnokeraamika töötlemiseks mitmeid meetodeid, milleks on: - mehaanilised (abrasiiv- ja vee-abrasiivjoaga töötlemine), - keemilised (söövitamine), - elektrilised (elektrierosioontöötlemine), Kiudarmee- Leht(laminaat)-