Valguse peegeldumine Märt Pors 8.klass Aste Põhikool Omadused Siledatelt ja heledatelt pindadelt peegeldub valgus paremini. Tumedatelt ja ebatasastelt(mattidelt) peegeldub valgus halvemini. Osa valgusenergiast neeldub, osa valgusest hajub erinevates suundades. Langev kiir - pinnale langeva valgusvihu suund, noolega tähistatud sirgjoon, mis osutab valguse levimise suunas. Peegeldunud kiir - Noolega tähistatud sirgjoon, mis näitab valguse peegeldumise suunda. Langemisnurk
OPTIKA optika-teadus, mis uurib valgust *neli seaduspärasust, mis olid teada juba antiikajal: 1.valgus levib sirgjooniliselt 2.valguskiired levivad teineteisest sõltumatult. Valguskiired lähevad teineteisest läbi 3.Valgus peegeldub siledatelt pindadelt 4.valgus murdub kahe läbipaistva keskkonna piiril. 17.saj Mis on valgus? 1.Vlgus on millegi liikumine. Teati, et liigub kaks objekti-liigub laine ja keha. Esimene teooria: korpuskulaarteooria-valgus koosneb osakestest. Valgus osakest nim. Korpuskliks. *valgus on osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt. *Üks põhipooldajaid oli Newton *Korpuskulaarteoori põhi puudub-Miks kaks valgusvihku kokkupuutel ei mõjuta teineteist.? 2
horisontaalselt, kui vertikaalselt levivaid laineid. See teadmine andis teadlastele võimaluse hakata neid valguskiiri sorteerima. Selleks kasutatakse keemiliselt töödeldud klaase, mis on võimelised läbi laskma ainult ühes konkreetses suunas liikuvat valgust ja samal ajal blokeerides, kas täielikult või osaliselt teised laine suunad. (Juurikas 2012) Tavaline päikesevalgus ehk päevavalgus levib kolmedimensioonilises ruumis igas suunas. Erinevatelt, valdavalt siledatelt, pindadelt peegeldunud valgus on polariseerunud ja levib ainult horisontaal- ja vertikaalsuunaliste lainetena. Vertikaalsed peegeldunud valguslained toovad silma nägemisretseptoritesse kasulikku, s.t. nägemiseks vajalikku informatsiooni, samas kui horisontaalsed valguslained, mis silma jõuavad, kannavad endas nn. optilist müra, mis nägemisteravust häirib. Üks enamlevinud kasutusalasid pindade polariseerimisel on päikeseprillid. Polariseeritud lääts e
· Kuiva lahtise mustuse pühkimiseks · Koos põrandalapiga Klaasipesutarvikud Akende pesemisel kasutatakse: · Klaasipesurit, mille ühes servas võib olla hõõrits · Klaasikuivatajat · Mikrokiudlapp veepiiskade kuivatamiseks Harjad Harju kasutatakse lahtise mustuse ja prahi eemaldamiseks Põrandaharjade kasutamine on viimastel aastatel vähenenud, kuna: o Tööjõudlus on väike o Ajab tolmu õhku o Raske hoida harja puhtana o Siledatelt põrandatelt ei pühi mustust kokku nii efektiivselt, kui mopp või põrandakuivataja Pesuharja vajatakse kinnistunud mustuse lahti küürimiseks. Harja valikul tuleb tähelepanu pöörata varre pikkusele ja harjaste jäikusele. Harja narmad kinnituvad puidust või plastmassist alusele. Puitharjad sobivad kuivadele ruumidele. Pesuharjadeks on sobivad plastmassist harjad. Nõudepesuhari on hea mitmekülgne tarvik, seda saab kasutada peale
4.1. ABINÕUD LESTADE VÄLTIMISEKS Lestad ei talu kuivamist. Seepärast peakski hoidma pideva ventilatsiooni ja kütmisega toaõhu suhteline niiskus alla 45%. Niiskem on jahedate põrandate ja välisseinte läheduses, seetõttu ei tohiks sinna paigutada vaipu ega pehmet mööblit. Sooja põranda tagab põrandaküte või põranda all olevate ruumide kütmine. Kodus peaks olema võimalikult vähe lestade elupaigaks sobivaid paiku. Lihtsa sisustusega kodus piisab kui koristada kord nädalas. Siledatelt pindadelt peaks eemaldama tolmu niiske või mikrokiust lapiga. Vaipu ja pehmet mööblit peaks puhastama kloppides või tolmuimejaga. See ei mõju küll elusatele lestadele, kes kinnituvad iminappadega kangakiududele, kuid eemaldab allergeenina toimivaid surnud lesti ja nende eritisi. Teadmiseks Euroopas reisides: Palju lesti on niiske kliimaga soojades Vahemeremaades, eriti rannikul, aga ka Prantsusmaa lääneosas, Inglismaal ja Iirimaal. Lestavabad on Soome ja Rootsi kesk-
kuuvarjutus? 3. Kuu on ju Maast väiksem. Kuidas ta saab üldse Päikest Maal asuva vaatleja eest katta? 3.3. Valguse peegeldumine tasaselt pinnalt Mis juhtub valgusega, kui ta õhus levides jõuab sileda veepinnani? Miks on tantsu lihtsam õppida, kui seisad näoga sama suunas kui õpetaja? Milline on erinevus sinu ja su peegelpildi vahel? Kes meist pole imetlenud puude peegelpilti siledalt järvepinnalt või ennast peeglist. Füüsikud nimetavad peegeldusi siledatelt pindadelt kujutisteks. Kus ja kuidas need tekivad? Valguse peegeldumisseadust tundes pole ku- jutise asukohta raske leida. Vaatleme jooniselt, kuidas saab leida tasapeegli ette asetatud valguspunkti S kujutise asukohta. Valguspunktist S väljuvad kiired kõigis suundades. Uurime välja, mitmest kiirest piisab, et leida valguspunkti kujutise asukohta. Foto 3.12. Kõvera puu peegeldus
Suhtelist helitugevuse vähenemist nim. heliläbilaskvusteguriks, mis männipuidust seinal paksusega 30 mm on 0,065 ja tammepuidust seinal paksusega 0,45 mm 0,020 (heli läbilaskvus puidul on 5...6 korda suurem kui betoonil.) Puidu akustiliste omaduste täielikumaks iseloomustamiseks kasutatakse veel tema võimet heli absorbeerida e neelata. Ruumi akustika oleneb heli peegeldumisest antud ruumis. Siledate seintega suurtes saalides, näiteks kirikutes ja kontsertsaalides, peegeldub heli siledatelt seintelt tagasi, põhjustades sellega kuulamist segavaid vastu- ja järelkõlasid. Heli levikut ruumis saab vähendada helineelava materjali, mis aitab summutada peegelduvat heli kasutamisega ruumi sisepindades. Materjali absorbeerimisvõimeks nimetatakse seina läbiva või seina poolt absorbeeritud heli intensiivsuse suhet kogu seina pinnale langenud heli intensiivsusesse. Absorbtsioonivõime sõltub heli sagedusest. Materjali võimet heli absorbeerida iseloomustatakse
Selle vastandiks on heliisolatsioon- heli jõu vähenemine, seina läbimisel e seina võime takistada heli ülekandumist ruumist ruumi, mõõdetakse dB-s. Vaatamata puidu madalale heliisolatsioonile, kasutatakse teda ehituses palju. Nt mõlemalt poolt krohvitud 25 cm paksune betoonsein (600 kg/m 2) summutab heli ca 56 dB, kuid tapeetseeritud 5 cm puitsein (30 kg/m2) summutab ca 34 dB. Heli neeldumine (absorbtsioon) ja peegeldamine (reflektsioon)- siledatelt pindadelt heli peegeldub, põhjustades kuulamist segavaid vastu- ja järelkõlasid. Heli levikut e peegeldumist ruumis saab vähendada seda neelava materjaliga ja vastupidiselt vähendamisele võimendada peegeldamise abil. Viimase kuulamist segavaid vastu- ja järelkõlasid aitavad vähendada resoneeriva materjali pinnad. Resonants on om tugevdada heli ilma seda muutmata. Kui heliallika lähedale
annaabi.ee 
