3. RAPUTAMISE TAGAJÄRJED RLSi peamisteks tagajärgedeks on invaliidistumine ja neuroloogilised kahjustused (Ainsalu 2004; ref. Wheeler 2003 järgi). " Väga tavaline on vaimse arengu mahajäämus kolmveerand RLS lastest ei vasta psühholoogiliste testide alusel oma vanusele. Tõsisema ajukahjustuse korral võivad lapsed jääda lamavaks haigeks. Sagedased on ka epilepsiahood, õpiraskused ja käitumishäired" (Talvik 2007). Liigne raputamine põhjustab kortikaalsete ja sildveenide rebenemise ajus, mille tõttu võib tekkida subduraalne hematoom, harvem subarahnoidaalne hemorraagia ja ajuturse (Talvik jt 2002). " Ajukahjustus tekitab funktsioonide häireid, vaimset alaarengut, kõne- ja õpiraskusi, erinevaid halvatuse vorme, pimedaks jäämist (Wheeler 2003), söömisraskusi, krambihäireid, hingamis- ja magamisraskusi, motoorika kahjustusi (Showers 1999), neelamis- ja imemisprobleeme, käitumisraskusi ("Shaken Baby Syndrome" 2003),
ning ta pannakse üldjuhul magama. Raputamisel/ kiigutamisel tekkinud ajuhemorraagiate tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. RLS on sagedamini alla 1 a vanustel lastel esinev patoloogia, millel on tõsised tagajärjed. Ülemäärane raputamine põhjustab kortikaalsete ja sildveenide rebenemise ajus, mistõttu võib tekkida ajusisene hematoom ja ajuturse. Subduraalne hematoom on kõige sagedasem patoloogia RLSi korral, esinedes 80% selle sündroomiga lastest. 25. Meeleoluhäired lapseeas. Meeleoluhäired jaotatakse: ärevushäire- ärevushäire all mõistetakse sisemist pinget ja rahutus-, kartus- või hirmutunnet. Põhiliseks sümptomiks on püsiv ärevus ise. Palju esineb kehalisi kaebusi: valud rindkeres, südamepekslemine,
Aju eesmine ja keskmine suurajuarter (arteria cerebri anterior ja arteria cerebri media), mis varustavad verega aju eesmist ja keskmist osa, moodustavad koos ühendusharudega ringi – circulus arteriosus (Willis). See ühendusrõngas võimaldab aju verevarustust ka sel juhul, kui üks suurtest arteritest rivist välja langeb. Joonis 3.11. Peaaju verevarustus Kasutatud veri jõuab ajuveenide kaudu aju välispinnale ning voolab läbi subarahnoidaalruumis osaliselt vabalt asetsevate sildveenide kõvas ajukelmes asuvasse venoosse vere trakti, mida nimetatakse siinuseks. Koljulae all voolab veri läbi siinuse paremasse ja vasakusse sisemisse 43 kägiveeni (vena jugularis interna). Need veenid suubuvad omakorda ülemisse õõnesveeni (vena cava superior), mis omakorda suubub paremasse kotta. Kraniaalnärvid Peaajust lähtub 12 närvipaari, mis osaliselt juhivad edasi peas asuvate meeleorganite aistinguid,
annaabi.ee 
