sakslaste seas kõrgelt hinnatud rüütlikultuuri esindaja ordurüütliga (ordensritter). Koolis üritati kõigist rahvustest õpilastesse venemeelsust sisendada. Õpetaja Rutski käskis vene keele tunnis õpilastel vihikusse kirjutada lause ,,ma olen venelane", millele Aurel tõsimeeli vastu oli ja millele järgnes pahandus. Kui Aurel 1914. aastal Saksamaale läks, siis peeti teda venelaseks või äärmisel juhul vene-sakslaseks. Noormees oli sellisele sildistamisele vastu, kuna ta pidas ennast sakslaseks, täpsemalt baltisakslaseks ehk baltlaseks. Siin avaldub järgmine baltlaste tragöödia. Venemaal olid nad sakslased: maa põlisrahvale orjastavad isandad, vene valitsusele tüütud lääne mõisnikud; Saksamaal aga ka mitte omad vaid venelased või vene-sakslased. Eesti lugeja jaoks jäävad küll baltisakslased ilmselt ajaloolises kauguses häguseks rahvusvähemuseks, kuid nii baltisakslaste, lätlaste kui ka eestlaste üldine suhtumine
Lemerti arvates käitub enamus inimesi aeg-ajalt hälbeliselt, kusjuures keskseks küsimuseks on see, kuidas ümbritsev sotsiaalne keskkond niisugusele käitumisele reageerib. Mõnikord paigutatakse inimesed sotsiaalsesse süsteemi, mis neid hälbelisteks või kriminaalseteks sildistab. Kord juba sildistatuna püüavad nad tõenäoliselt elada vastavalt nende sildi poolt loodud sotsiaalsetele ootustele, käitudes veelgi hälbelisemalt, mis viib veelgi tugevamale sildistamisele. (Payne, 1995) Niisugusel lähenemisviisil on sotsioloogilistele teooriat omane nõrkus- ta tunnistab küll paremini, kui teised rolliteooriad selliste autoritaarsete riigi esindajate poolt nagu õpetajad, noortejuhid ja politsei, allasuruva võõranduvat mõju, ei aita aga muuta hoiakuid ega käitumisviise, mis võivad olla juba tugevasti välja kujunenud. Samuti kaldub sildistamise teooria aktsepteerima konventsionaalseid sotsiaalseid reaktsioone käitumisele, samal ajal
Mõnikord paigutatakse inimesed sotsiaalsesse süsteemi, mis neid hälbelisteks või kriminaalseteks sildistab. Kord juba sildistatuna püüavad nad tõenäoliselt elada vastavalt nende sildi poolt loodud sotsiaalsetele 6 Laura-Roberta Ründva ootustele, käitudes veelgi hälbelisemalt, mis viib veelgi tugevamale sildistamisele. Becker kirjeldab, kuidas sotsiaalsed rühmitused loovad häbeid, luues reegleid ja otsustades, kelle suhtes need kehtivad ning määratledes teisi normaalse sotsiaalse elu jaoks "autsaideriteks". (Payne, 1995, lk 131) Mõttekaart Erinevate juhtumite puhul Rolliteooria erinevad saab kliente asetada teistesse aspektid aitavad
annaabi.ee 
