Milline kõnesegment ja miks on eriti oluline eesti keeles kõnearenduslikus töös? Kõnesegmentide eristamine on eriti vajalik lugema ja kirjutama õppimisel (loeme segmentide kaupa, kirjutame keeleüksuste kaupa). Laps omandab kõnesegmendid etapiti, alati väiksematest. Silpide ja silbirühmade hääldamine omandatakse lalinaperioodil. Hakates lauseid ja sõnu teadlikult analüüsima, eraldab laps esialgu keeleüksuste asemel kõnesegmente. Silbitasandi silbid ja silbiread on n-ö ehitusmaterjaliks, et hiljem sõnu moodustada. Hääldamist harjutades on peamiseks hääldusüksuseks kõnetakt (see on esmaseks sünteesiüksuseks). Eesti keeles on 6 peamist kõnetakti tüüpi, mille omandamine on aluseks eesti keele häälikute hääldamise omandamisele. Kuidas on omavahel seotud keeleüksus(t)e tähendus ja inimese poolt kõnetegevuses väljendatav mõte? Keelevahendeid kasutab inimene oma mõtete väljendamiseks või teiste inimeste mõtete
Otsida saab märksõna, tähenduse, sõne, vormi, keele, murde, murraku ning keelejuhi vanuse ja soo alusel Eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpus Koostavad Pire Teras, Pärtel Lippus, Tuuli Tuisk, Nele Salveste, Sander Pajusalu, Liis Raasik, Helen Türk, Kätlin Aare, Anette Ross ja teised Tartu ülikooli tudengid Hetkeseisuga on märgendatud 357 879 sõnatasandi segmenti, 1 077 674 häälikutasandi segmenti, 472 460 silbitasandi segmenti ja 85 494 taktitasandi segmenti Foneetilise korpuse koostamise eesmärgiks on koguda andmeid spontaanse kõne foneetiliste joonte kohta, koguda materjali kõnetehnoloogidele ja uurida spontaanse kõne erinevaid jooni Suust suhu kutsega salvestamisele kutsutud keelejuhid võivad olla omavahel tuttavad, et õhkkond vabam oleks. Vesteldakse vabalt valitud teemadel, argidialoogid on spontaansed
Silbivälteteooria - Ferdinand Johann Wiedemanni ,,Grammatik der Ehstnischen Sprache" (1875). Jagab pearõhulised silbid lühikesteks nõrgalt rõhutatud silpideks ja pikkadeks kerge rõhuga või raske rõhuga silpideks. Põhiküsimus: kas käsitleda välteid binaarsete või ternaarsete vastandustena. Rõhulise silbi kestuslikud (ja tonaalsed) erinevused on piisavad, et eristada välteid omavahel. Valter Tauli on käsitlenud välteid binaarse vastandusena: silbitasandi kerge ja raske (silbi)aktsent (II ja III välde, resp.). Teisedki silpide kahese vastanduse pooldajad, nt Mati Hint, Martin Ehala, Arvo Eek, Ilse Lehiste on leidnud, et eesti keeles on kaks silbiväldet: lühike ja pikk. Pikad silbid on hääldatud erineva tõhususega: nõrgema e lauge rõhuga (Q2) või tugevama e raske e järsu rõhuga (Q3) Mõned keeleteadlased (Mart Remmel, Tiit-Rein Viitso) on osutanud ka nelja välte võimalikkusele eesti keeles
annaabi.ee 
