· Tempo 120-180sõna/min *Tempo kirjutamisel 10-15 sõna/min, lugemisel 200-400s/min · Kordused, pausid, venitamised *Põhjalik planeerimine · ......................................................... veel on!! Suulise ja kirjaliku eristamine on oluline selleks, et identifitseerida, kus on vead. Kõnesegmendid (reaalselt tajutavad) Kõnevool liigendatakse erinevatel tasanditel: pausid kõnes selleks, et puhata ja hingata 1. Silbitasand- väikseim kõnesegment, mida on mugav hääldada. Silpe hakatakse tegema siis, kui lalisetakse (4-7k lapsel peaks tulema) *Silp- sujuvate hääldamisliigutuste kompleks (NB! Silp kõnes(mõnus hääldada) ja koolis(grammatiline, kaashäälikuühend nt)! Vrdl la-gled ja lag-led); kinnine, lahtine silp * Kõnetakt ehk jalg (silbirühm)- kõnesegment, mille piirides realiseeruvad rõhk ja välde. - Kõnetakt: 1-3 silpi, rõhuline või kaasrõhuline silp, välde
Kõne võib olla aktiivne (eeldab aktiivset loomeprotsessi) ja reaktiivne (kasutatakse mälus olevaid stereotüüpe). Kõne avaldub kolmes vormis: suulises, kirjalikus ja sisekõne vormis. Ülemineku vormiks suuliselt väliskõnelt sisekõnele on lapse egotsentriline kõne — väliskõne iseendale. Suuline ja kirjalik kõne jaotatakse omakorda liikideks: kõnelemine, kuulamine, lugemine ja kirjutamine. Ütluse liigendamine toimub kolmel tasandil (Leontjev, 1965): silbitasand, foneetiliste sõnade (süntagmade) tasand, fraasitasand. Silbitasandil liigendub kõnevool (täpsemalt süntagma) silpideks ja silbirühmadeks. Fraasitasand ja ütlus: Ütlus on väikseim suhtlemisüksus. Teda iseloomustab mõtte terviklikkus. Keeleliselt koosneb ütlus lausest või lauserühmast. Kõne seisukohalt aga liigendub ütlus fraasideks. Keeleliselt on fraas kas lihtlause või liitlauses osalause. Igal juhul on fraaside piiril pikem paus kui süntagmade vahel
jne, siis kui seal pole: mis kus, milleks, mida, siis me saame (peame!) seda täiendavalt kommenteerida(ma). Meie kui eripedagoogi peaksime mõistma et see vahend - keel ja selle asutamine kõnes on eri nähtused! Nad on seotud küll! Kõne kui keelekasutuse viis ja keel kui vahend on psühholoogiliselt, sotsiaalselt, ja lingvstiliselt eri nähtused. Kõne liigendamine (segmendid) Kõne liigendub tasandite kaupa. Järjestus on väiksemaist tasandist: Silbitasand: (silpide vahel on ka väiksed pausid : tüd-ruk; pe-sa) silbid, silbirühmad (kõnetakt ehk jalg). Kõnetakt koosneb 1-3 silbist, rühuline või kaasrõhuline silp, välde. Kõnetakt on selline segment, mille puhul häälikute kestussuhted nt rõhk säilib. Oluline on, mis ulatuses määrata hääliute pikkus, mia materjali esiatda lapsele lugema õppimiseks. Kõnetaktideks jaotumine tuleb selgeks teha!!!
annaabi.ee 
