kuivas puidus kuni 45 aastat.Talvituvad enamasti tõugud. Vastsete arenemine vältab sageli mitu aastat.Eestis on puitu kahjustavaid siklasi leiud umbes 103 liiki. Neist suurima kehapikkusega (kuni 4,5 sentimeetrit) on üliharuldane nahksikk. Vanu puitehitisi, eriti mereäärsetel aladel, kahjustab majasikk. Õiesikkude valmikud on niidutaimede õitel tavalised. Metsakahjurid on haavasikk, kuusesikk jt. Väga pikkade tundlatega on harilik käätsusikk. Kui mõni suurem siklane ettevaatlikult näppudevahele võtta, siis hakkab ta kohe rindmiku tagatiibade vastu hõõruma ja tekitab omapärast kääksuvat häält. Seetõttu ongi ta nimeks saanud käätsusikk. 1.3.Toonesepp ehk puidukoi. Kõige levinumad putukatest puidukahjurid on meil toonesepad. Eestist on tooneseplasi leitud 28 liiki, levinuimad on mööbli-, suur-, põhja-, kodu-, kirju- ja hääletu toonesepp. Toonesepad on tumepruuni, musta või punakat värvi väikesed
· N. mudaujur, kukrikud, ninasarvikpõrnikas ( suurim Eestis), selgsõudur · Jaanimardikas ainsad helendavad mardikad Eestis, emase tagakehas helenduselund, isaste ligi meelitamiseks. · Kahjurid osad elavad inimese juures, toituvad toiduainetest, karusnahkadest, riietest, mööbli puitosast. · N. nahanäkk, toonesepp, kartulimardikas, jahumardikas, leivamardikas, kiireim on liivikas, jooksik, siklane, pehmekoor, sõnnikumardikas, kuldpõrnikas, maipõrnikas, õnnetriinu. Kiilid · Sale keha ja pikk tagakeha · 2 suurt liitsilma, millega näevad teravalt kuni 10 m kaugusele. · Röövtoidulised söövad teisi putukaid ( püüavad lennates) · Kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Tiivad läbipaistvad, enamus ei saa seljale kokku voltida · N
erinevas kõdunemisastmes tüvede ja okste koore all või puidus, valmikuid võib aga kohata puutüvedel või õistaimedel. Eestis on neid 97 liiki. Kuigi mõned liigid esinevad kasvavatel puudel, mõned kahjustavad ka metsamaterjale, ei ole nende arvukus kõrge ja kahjustused suured. Suur- haavasikk (Saperda carcharias) elab kasvavate haabade, paplite ja remmelgate tüvepuidus. Valmik on 22.....28 mm pikkune musta kehaga ja rohkelt mustade täppidega kaetud kollakashallikate kattetiibadega siklane. Lendlus toimub juulis-augustis. Mardikad toituvad sel ajal haabade, pajude ja paplite lehtedest, süües neisse auke. Eelistab haudepuuna terveid , noori 5.....30 aasta vanuseid puid, vahel ka vanemaid. Mardikas muneb tüve tüükaosale koorepragudesse. Tõuk elab veidi aega koore all, seejärel siseneb puitu ja kaevab kuni meetripikkuse ülespoole suunduva käigu. Osa näripuru lükatakse sisensmisava kaudu välja, ja seetõttu on lihtne asustatud puid märgata. Tõuk elab puus
annaabi.ee 
