hakkavad nad lugusid jutustama. Igaüks räägib ühe loo päevas. Reedeti ja laupäeviti puhatakse, nii jääb jutustamiseks kümme päeva. Ja siit ka ka raamatu pealkiri "Dekameron" - kreeka keeles kümne päeva raamat. Kui itaalia suurim luuletaja Dante oli loonud sajast laulust koosneva poeemi "Jumalik komöödia", siis "Dekameroni" autor Giovanni Boccaccio nimetas ise oma teost "Inimlikuks komöödiaks". Raamatus on sada kurba ja lõbusat, õpetlikku ja kelmikat ning sageli ka siivutut novelli, mis on grupeeritud päevade kaupa teemade järgi. Samal ajal on need kokku kui üksainus romaan, kus tegutseb arvutu hulk kõige erinevamaid tegelasi. Boccaccio peateos "Dekameron" on läbi aegade olnud kirjandusklassika enim tõlgitud ja avaldatud teos. Eesti keeles ilmus "Dekameroni" täielik tekst Johannes Semperi suurepärases tõlkes ning Paul Reeveeri ja Hendrik Vitsuri klassikalises raamatukujunduses 1957. aastal. Muuhulgas oli "Dekameron" aastakümneid üks väheseid
Teine stuudioalbum kannab nime The Fame Monster mis ilmus aastal 2009. Kolmas album kannab nime Born This Way mis ilmus 2011, mida on müüdud üle viie miljoni koopia. Kontsert Lady Gaga kontserdi üheks tunnuseks on kindlasti suursugusus. Alates lavast lõpetades üleüldise showga.Ta andis edasi kõike, mis temale omane võimas lauluhääl, tantsuoskused, klaverimäng, kostüümid, rekvisiidid.Loomulikult ei puudnud ka temale omased ülevõlli momendid, kus ta ütleb midagi natuke siivutut või toob lavale inimese publikust.Kontsert oli mitmekülgne.Oli kuulda võimast tantsumuusikat, mis Lady Gaga õhutusel rahva tantsima pani.Sellega koos loomulikult ohtralt meestantsijaid ja valgusshowd.Pärast igat laulublokki võis näha Lady Gagat uues ahhetama panevas kostüümis ja uues lavapaigutuses.Kontserdi lõppu jäid Lady Gaga ballaadid klaveri saatel, mis panid õhtule ilusa punkti.Meeldis, et Gaga suhtles rahvaga
Dzäss vastandus kogu teda eelnenud muusikale. Oluline osa dzässis oli improviseerimine ehk oma loomingu väljendamine, lisaks oli dzäss emotsionaalne, ettearvamatu, kirglik ja tänu sellele täiesti vastuvõetamatu enamikele klassikalise muusika austajaile. Kuna dzässi hakkasid esimesena esitama töölisklassi neegriansamblid, suhtusid jõuakamd inimesed sellesse tõsise eelarvamusega. Peamiselt kuulasid dzässi mustanahalised, sest paljude valgete arust tähendas dzäss midagi siivutut ja sensuaalset. Väideti, et dzäss mõjub tsivilisatsioonile halvasti, ning kindlasti ei tohtinud seda kuulata lapsed ja teismelised. Selle tõttu keelati see paljudes Ameerika osariikides. Lisaks hakkasid dzässi vastu võitlema õpetajad, kirikutegelased ja paljud teised inimesed. Kuid dzässi ei põlastanud vaid lihtkodanikud, vaid ka muusikakriitikud. Nende arust oli dzässis improviseerimine lubamatu ja pidi mängima ettekirjutuse järgi. Muusikakriitikud väitsid ka, et muusika ei tohi
Nii ongi levinud praegu, et paljud laimavad ja ütlevad halvasti kellegi kohta, mõtlemata, kuidas see võib mõjutada isikut, kelle kohta öeldakse. Sageli inimesed kasutavad ära ka anonüümsuse eelist, püüdes olla võrgusuhtluses näiteks see, kes ta tegelikult ei ole või kelle suhtes võib olla reaalses eluseelarvamusi näiteks puuetega inimesed.[1] Samuti peituvad anonüümsuse taha ka pedofiilid, kes suhtlusportaalides veenavad lapsi tegema midagi siivutut. Uuringutes on selgunud, et näiteks iga teine alaealine rootsi tütarlaps on kogenud täiskasvanute võrgutamiskatseid [5] Arvutiga seonduvad probleemid johtuvad enamasti kas info töötlusest või info kasutamisist. Kui tuua näitena sõjatööstust ja militaarsete eesmärkidega infot, millest selle kasutaja on teadlik, tekivad paratamatult eetilised probleemid. Samuti sellest, kuidas informatsiooni tajume ja mil viisil mõjutab see psüühikat. Mitmesugused juhendid, mis on
annaabi.ee 
