Koosnevad omavahel keevitusega ühendatud teraslülidest. Kasutatakse kohtades,kus on vaja suurt tugevust,vastupidavust mereveele ja otsesele päikesekiirguele. Lülid on ümmargused või ovaalsed. Eristatakse pikkade ja lühikeste lülidega kette. Jagunevad kalibreeritud ja mittekalibreeritud. 29)Mis on plokk? Plokk on seade,mis võimaldab muuta pingutavate trooside suunda.Plokkidest omakorda saab koostada lihtsat tõstemehhanismi-tali. Olenevalt materjalist ja siivide arvust esineb puust,plastikust ja terasest,ühe ja mitmesiivilise plokke. 30)Laevakere,tekkide ja tekiehitiste hooldamine: Laevakere ehk parraste hooldamise põhitööd tuleb planeerida dokkimise ajaks. Ekspluatatsiooni ajal saab läbi viia ainult korrektiivseid töid NT: väikeste värvivigastuste parandamine,uue värvikihi panek,mis ei nõua vana eemaldamist. Tekiehitise hooldamine tähendab selle rooste puhastamist roostest ja värvimist vastavalt tehnoloogiale.
näiteks "Minu sõber veetallaja". Kumari oli pärit Matsalust ning tundis seda piirkonda, kuid oli sealset loodust ning linnustikku uurinud ka nii tudengi kui tunnustatud teadlasena. Selline ühe paikkonna põhjalik tundmine kombinatsioonis hea loodusteadusliku haridusega on eesti looduskirjanduse paremikku läbi aegade iseloomustanud tunnusjoon. Teine suhteliselt tihedalt "läbikirjutatud" piirkond Väinamere ja Eesti läänepoolse saarestiku kõrval on Alutaguse suurte metsade ja rabamas- siivide ala. Siin võib märkida juba eelpool nimetatud reisikirju ("Maa- rahwa kalendris" ilmunud "Narva käük" ja Parijõe "Alutaguse metsa- des"); kohaliku või vähemalt kohalikke olusid väga hästi tundva inimese perspektiivist on seda piirkonda 20. sajandi viimasel veerandil kirjelda- nud peamiselt kaks looduskirjanikku, Edgar Kask ja Juhan Lepasaar. Eesti looduskirjanduse lugu 257 Joonis 4. Juhan Lepasaar (foto: Tõnu Talpsep 1994).
traalitekil olevaid inimesi, et nad varjuksid. Traalivaierid võivad katkedaja vigastada läheduses olijaid. • Tali ehitus ja otstarve. Tali on kahest plokist ja trossist koosnev seade. Talis on üks kinnisplokk ja liikuvplokk. Plokke läbivat trossi nimetatakse lööpriks ja selle siive läbivaid osi paaritdeks. Ühe ploki külge kinnitatud lööpriots on seisevpaart, plokkides liikuvad osad jooksevpaartid ja välisots, mida tömmatakse haalimispaart. Siivide arvu järgi nimetatakse talisid kahe-, kolme-, nelja-jne. siiviliseks. Kahe siiviline tali koosneb kahest ühesiivilisest plokist. Kolme siiviline tali koosneb kahesiivilisest ja ühesiivilisest plokist. Tali liikuvplokk annab võitu jõus. Liikuvplokist tulevate paaritde arv näitab kui mitmekordne on teoreetiline jõuvõit, kuid plokkide hõõrdetakistuse ja lööpri jäikuse tõttu tuleb sellest lahutada kuni 10% iga kasutatud siivi kohta. • RSK-65
annaabi.ee 
