• Esimene formaalne hoiakumõõtmise instrument • Elust lähtuv skaala konstrueerimine • Näide: hoiakud kiriku ja religiooni suhtes THURSKONE SKAALA NÄIDE • Kirik on inimese ja ühiskonna õiglustunde võimas kujundaja • Mulle meeldib kirikus käia, ma saan sealt tuge ja õigeid mõtteid • Mulle meeldib kirik sõbraliku ja toetava õhustiku pärast • Kirik õpetab õigeid asju, kuid teatud piirangutega • Ma usun headusse ja siirusesse ka ilma kiriklike tseremooniateta • Tundub, et liiga palju raha läheb kirikule • Kirik esindab liigselt vanu dogmasid ja keskaegseid arusaamu • Kirik on ahne ja eelarvamuslik • Ma arvan, et kirik on ühiskonna parasiit LOUIS GUTTMAN’I, EMORY BOGARDUS’E SKAALAD • Guttmani kumulatiivne skaala (1944): unidimensionaalsete nähtuste mõõtmiseks. • Kumulatiivsus: eeldus, et valik tähistab ka järgmiste skaalapunktide aktsepteerimist.
1. stseen. Sadam. Laevad. Meremehed tahaksid veel lõbutseda, ent nad peavad tõttama laevale - juba hiivatakse ankruid. Nõiad irvitavad ja tantsivad võidurõõmsalt: "Täna verd voolab Elissa (st Dido), homme leekides on Kartaago."2. stseen. Loss. Dido on lohutamatu. Kuigi Belinda püüab teda veenda, et ka Aeneasele valmistab lahkumine suurt hingevalu, nimetab Dido Aeneast truudusetuks ja tema pisaraid teeselduks. Aeneas viivitab teele asumisega, ent solvunud Dido ei usu niikuinii tema siirusesse. Pärast Aenease lahkumist Dido sureb: "Kui ma leban hauas, siis ärgu minu eksimused sinu hinge enam vaevaku." Cupidod ilmuvad pilvedesse mähkunult ta haua kohale. Saksa ooperisituatsioon Esimene säilinud saksa ooper: "Seelewig" 1644. Nürnberg. Muusika: Stadeu Teksti: Harsdröffer Autorite määratluse järgi vaimulik metsaluuletus. oluline: moraali väljatoomine, allegoorilised tegelased Ooperi teket ja arengut takistas Saksamaal Kolmekümneaastane sõda (1618-1648)
väljakuulutamist ei ole suutnud sellest vabaneda siis tuleb tal loobuda kroonist. Heinrichi poliitilised vastased andis paavstile õiguse osaleda järmistel kuningavalimistel. See tähendas paavsti universaalmonarha tunnustamist ja Gregorius VII võit näis olevat kindlamast kindlam. Kuid Heinrich IV purustas kõik need lootused kui ta 1077. aasta jaanuaris ületas Alpid, et minna patukahetsejana Canossasse paavstilt andestust otsima. Paavst küll ei uskunud Heinrichu siirusesse, kuid tal tuli siiski Heinrich kirikusse tagasi võtta. 1077 aastal valis opositsioon Saksamaal Heinrichile vastukuninga Rudolf Von Rheinfelden. Sündis sisesõda, kus mõlemad pooled (Rudolf ja Heinrich) lootsin saada paavsti tunnustuse oma kuningavõimule. 1080 aastal langetas Gregorius VII oma valiku Rudolfi kasuks, kelles sai tema vasall. Heinrich IV le ustavad vaimulikud alustasid Rooma silmis ennekuulmatu aktsiooniga,
annaabi.ee 
