mitmeid eri liike – nõrk nägemine, nägemise puudumine, värvipimedus jpm. Meie ühiskonnas saab rääkida kahes põhirühmast – vaegnägijad ja pimedad inimesed. Sisenedes Tartu Ülikooli raamatukokku tekkis küsimus, kuidas peaks nägemispuudega isik liikuma fuajees, kus on nii palju mööblit? Kus on lift ? tekkis väike paanika iseenda ees, kui mina peaksin nende asemel olema. Eelnevalt raamatukokku minnes, tegin natukene uurimistööd raamatukogu kodulehel, saades suuna kätte siirdusin teisele korrusele asuvasse lugemissaali. Raamatukogu lugemissaaalis on üks töökoht suurendusega lugemisteler, mis võimaldab infootsingut internetis, e-kirjade saatmist, dokumentide koostamist jm. ning kaks töökohtat arvutiga mis on varustatud lugemisprogrammiga ja mis kohandab teksti kõneks. Leidus ka printer, mis võimaldab printida paberile teksti pimedate kirjas, mida saab tajuda sõrmedega. Ülikooli raamatukogus leidub ka loengute ja raamatute audiofaile samuti õppematerjale.
Näitusel ,,Eestimaa linnused" on välja pandud 36 maali, mis pärinevad aastatest 2005 2008. Peale ordulinnuste võib leida näituselt maale muinaslinnustest (,,Varbola"), kabelidest (,,Maarja kabel") kui ka kloostrist (,,Padise"). Saarlasena hakkasid mu silmad otsima Kuressaare linnust, kuid kõige pealt jäi mu pilk pidama Pöide kirikul. Maal ,,Pöide" mõjus tõetruuna. Kirik oli hästi sobitatud kokku hajuva maastikuga. Järgnevalt siirdusin Kuressaare linnuse juurde, kuid pidin pettuma. Maal mõjus rohkem joonisena kui maalina, kuna kunstnik oli kasutanud Kuressaare linnust maalides üpriski sirgeid piirjooni. Minu lemmikmaal näituselt ,,Eestimaa linnused" oli Toolse ordulinnus, mille ülesandeks oli kaitsta sadamat, mis tol ajal oli Rakvere mereväravaks. Kunstnik on julgelt seganud linnuse varemetesse vasekarva toone, kuid nendega ei ole liialtatud. Peamiselt domineerib hall ja valge
suutsin end hetkeks KGBlaste käest vabaks tõmmata ja hüppasin Võhandu järve, kuhu ma ka uppusin. Olin Eesti viimane metsavend ning minu surmaga 1978. aastal lõppes metsavendluse ajastu. Karl Vaino: 1988. aastal lõhenes Eesti Kommunistlik Partei kaheks-rahvuskommunistideks ja impeeriumimeelseteks. Mu vastaseks sai L. Ameerikast tagasi tulnud Vaino Väljas ja mind peeti juba ka liiga vanaks, et riiki juhtida ning mind vabastati riigisekretäri ametikohalt. Siirdusin tagasi Moskvasse, kus olin NLKP Keskkomitee juures asuva Parteikontrolli Komitee liige. Sellest ajast saadik olen riikliku tähtsusega pensionär ja elan hetkel Venemaal Moskva lähedal koos oma naisega.
Sissejuhatus Alustasin selle referaadiga täitsa nullist. Ainuke asi, mida ma Moldovast varem teadsin oli, see et riik asub Ida-Euroopas ja pealinn on Chisinau. Tegelikult ikkagi parem, kui mitte midagi. Lõpuks jõudis ka kätte aeg, kui otsustasin materjali koguma hakata. Selleks suureks sammuks pidi ennast kõvasti koguma. Kui ma siis internetist infot otsima hakkasin, sain soki, sest ega eestikeelset materjali Moldova kohta põhimõtteliselt polegi. Leppisin tõsiasjaga ja siirdusin siis raamatukokku. Lootsin kindlasti paremat, aga tuleb rahul olla sellega, mis olemas. Minu saagiks jäi siis seekord kaks teatmeteost ,,Euroopa" ja ,,Maailma maad". Lisaks leidsin veidi aegunud infot ka kodusest ,,Enekesest". Kahjuks või õnneks ainult raamatumaterjalidega referaati ikka ei kirjuta küll, sest selle infoga, mis mul õnnestus saada saaks heal juhul kahelehelise koolitöö. Nüüd hakkasin ka inglisekeelsete internetilehtede poole vaatama ja jäin tulemusega rohkem rahule
(JUNG 2004:66) Taolisest maailmatajust võib mõista ka hilisemat sümpaatiat Rudolf Otto suhtes, kes samuti rõhub usulise kogemuse kirjeldamisele. Otsides vastuseid ,,Jumala purustavate tegude" kohta, ei leidnud ta filosoofidelt midagi, kuigi need oleksid Jungi arvates pidanud erilist tähelepanu pälvima. Lõpuks jõudis ta selgusele, et erinevalt teoloogidest pole filosoofid nende olemasolu kunagi märganud. ,,Ning siis siirdusin järgmise artikli juurde, mis mind huvitas - ma hakkasin lugema Kuradi kohta. Kui teda, nagu ma lugesin, algupäraselt kurjaks pidada, siis mässime ennast käegakatsutavatesse vastuoludesse, see tähendab, satume dualismi. Seepärast oleks siin parem nõnda teha: oletada, et Kurat loodi algupäraselt kui hea olevus ja alles oma kõrkuse läbi muutus ta kõlbeliselt rikutuks. Minu suureks rahulduseks aga viitaski autor sellele, et kurjuse olemust
annaabi.ee 
