- , . , , . 20- - , , . , - , : , -, . . - , , . . 5 - -. . , . -, , , . 6 . , moodustustiste: , , , 13 . , , , . , väljarändeliikumine , 200 000 ( , 20% eestlaskonnast). Siirdunute 15 000 19. , . 7 Pc 40. c , . , , , . . , , . , , , . , , . XIX , , . XIX XVIII , . , : XIX XX . (-, , .), 80% , . , , . , 1920- . 500 , . 200 . . , . ,
1942aug kuulutati välja Eesti SS-leegioni asutamine,ei olnud populaarne kuna eestlased olid saksa poliitikas pettunud.Sundvärbamise ja mobilisatsiooniga kasvas legionäride arv,mood. 20. Eesti SS-diviis. 1943 suvel saadeti pataljon Narva rindele-paistis silma kuid kandis ränki kaotusi.Sundmobilisatsioonid tekitasid pahameeltja soovi kõrvale hoida-eestimehed põgenesid Soome.Soome armeega liitunud Eestlaste soomepoiste juhiks sai Karl Talpak,ta ise oli soome siirdunute hulgas. Paarkmmned tuhat eestlast osales ka 2.Ms-s Punaarmee poolel. 22.territoriaalne laskuskorpus,kuhu kuulus sõja 7000eestlast,sruma sai 2000eesltastle 4000mehe andi end sakslastele vangi,sest nad ei tahtnud sõdida Nõukogude võimu eest.Tööpataljonid-sarnanesid sunnitöölaagritga:sinna viidi poliitiliselt ebausaldusväärseid mehi,neid kasutati füüsiliselt rasketel töödel.Uuralites mood 8.Eesti laskurkorpus,korpus oli
Sundmobilisatsioonid Saksa armeesse tekitasid eestlaste seas pahameelt ja soovi toimuvast kõrvale hoida. Eriti populaarseks muutus meeste põgenemine Soome, sest paljud neist, kes ei tahtnud tõmmata selga Saksa mundrit, olid valmis võitlema Punaarmee vastu ja aitama kaasa vennasrahva vabadusvõitlusele. Soore armeega liitunud eestlaste soomepoiste vaimseks juhiks sai Suvesõjas silma paistnud kapten Karl Talpak, kes oli ise esimeste Soome siirdunute hulgas. Kokku teenis Soome armees umbes 3500 eestlast. Umbkaudu paarkümmend tuhat eestlast osales Teises maailmasõjas ka Punaarmee poolel. Eesti Vabariigi sõjaväe baasil moodustatud 22. territoriaalne laskurkorpus, kuhu kuulus sõja puhkedes umbes 7000 eestlast. Umbes samal ajal veeti Eestist Venemaale 32 000 mobiliseeritut. Sundmobilisatsioon puudutas aastatel 1905-1922 sündinuid ja hõlmas Põhja-Eestit.
alguseks, kui lõppes meie džässi vaba areng, oli meil nii rahvusvahelise tasemega muusikuid (mida tõestavad Soomes ilmunud YAM’i ja Rootsis ilmunud Orkester Journalen’i artiklid; E. Lindström hindab intervjuus siinkirjutajale meie tippude taset isegi paremaks Soome muusikute omast) kui ka kandepinda, mida tõestab fakt, et meie džässi mängivaid muusikuid jätkus nii ida poole rindejoont, kus neist moodustati erinevates sõjaväeosades hulk estraadi- orkestreid, kui ka eksiili siirdunute hulka, kellest eeskätt Rootsis moodustus mitmeid tantsu- orkestreid. Saame teha ainult hüpoteetilisi oletusi, milline oleks võinud olla eesti džässi tase viie või kümne aasta pärast, kui oleks jätkunud normaalne areng ja kõik need vaieldamatult andekad isiksused oleks meie lavadele alles jäänud. Siin on kohane meenutada Kuno Lareni kommentaari Eugen Raudsepa kohta: “Vähestel on annet ühte karjääri väga edukalt teostada. Eugen tegi seda kahel alal” (Laren 1996: 9). Need
annaabi.ee 
