enam kui 300 poolehoidjaga. Tema üleskutse oli minna sinna "kus täht särab" ja pääseda mõisnike orjusest. 1861. aasta mai keskel kogunesid talupojad Tallinna Lasnamäe veerule ootama imelaeva, mis pidi nad Krimmi viima, kuid laev jäi tulemata. Sellest hoolimata otsustati teele asuda.Esimesena lahkus viis perekonda juuni keskel ning Krimmi jõuti augustis. Seal valiti endale uueks asupaigaks Aktatsi- kijati küla Salgiri jõe ääres. Teine Krimmi siirdujate rühm jõudis mööda Volgat sõites kohale alles septembris, valides endale Samurki küla Musta mere kaldal. Alates möödunud sajandi 1870. aastatest oli Kaukaasia Musta mere rannik täis tipitud väiksemaid ja suuremaid eestlaste kolooniaid. Püsivamateks Eesti kultuurikeskusteks kujunesid neist 1882. a. rajatud Estonia, Ülem- ja Alam-Linda (1884), Salme (1884), Sulev (1885) ja Punase-Lageda ehk Eesti-Aiake (1886).
Kant seda ala eestlaste iidse asumisalana, kuhu 7.sajandil hakkas vähesel määral, 9. ja 10. sajandist alates juba arvukamalt, siirduma idaslaavi rahvast. Oma seisukohavõtus tugines Kant muu hulgas vanavene allikaile, rootslasest arheoloogi Birger Nermani Irboskamaal läbi viidud arheoloogilise kaevamistööde tulemusele ja soomlasest arheoloogi Aarne Michael Tallgreni uurimustele. Algsele eesti elanikkonnale saabus siiski hiljem Eesti-ja Liivimaalt Peipsi-tagustele aladele siirdujate näol lisa, eriti alates 19.sajandi keskpaigast 26. Kanti seisukohta jagas õigusajaloolane Imar Arens27, kes Teise maailmasõja aegse Saksa okupatsiooni ajal oli võtnud osa Tartu ülikooli kompleksekspeditsioonist Peipsitagustele aladele. Arheoloogilisele ainesele toetudes märgib noist pagulasteaedadest veidi hiljem ka Eesti arheoloog Harri Moora, et ida pool Peipsit pidi 11.-12. sajandil leiduma eestlaste või nende hõimlaste, mis tema arvates pärinesid põlistest aegadest
- Erineva taseme töötajate arv (juhid, spetsialistid, teenindajad, töölised jne), liikumise analüüs; - Töötajate teadmised, oskused, kogemused, töö tulemused; - Tasemekoolitusel osalevate töötajate andmed ja nende arengupotentsiaal; - Arenguvestlustelt saadud tagasiside töötajate arengusoovide osas; - Töötajate rahulolu-uuringu tulemused, töötajate rahulolu ja pühendumus; - Tõenäoline omal soovil lahkujate (sh pensionile siirdujate) arv aastas ametite gruppide kaupa (organisatsiooni senise kogemuse põhjal)? - Mida teha siis, kui töötajate äravool on suurem või juurdevool väiksem kui prognoositud (lisatöö tasustamine, osaajaga töötajate täiendav rakendamine, tähtajaliste töölepingutega töötajate kasutamine, teenuse sisse ostmine jms) - Mida teha siis, kui ootamatult tekib töötajate ülejääk (töö ümberkorraldamine, osaliselt
annaabi.ee 
