olulist osa eelkõige balti rahvaste kujunemisel. Alutaguse tähtsamateks venekirveste kultuuri leiukohtadeks on Sope kalmistu ning Jõuga asulakoht. Võrreldes mitmete teiste Eesti piirkondadega on selle kultuuri leiukohti Alutagusel siiski suhteliselt vähe teada. Eesti idapoolses osas jäigi venekirveste kultuuri kandjate osa võrreldes Lääne-Eesti etniliste protsessidega tagasihoidlikumaks. Nimelt sulasid indoeuroopa päritolu siirdlased pikapeale kogu Eestis kammkeraamika hõimude hulka. Nähtavasti alles pronksiajal lõpule jõudnud assimilatsiooni-protsessi tulemusena muutus Eesti rahvastik veelgi europiidsemaks. Venekirveste kultuuri hõimudelt jäi pärandiks ka arvukalt keele- ja kultuurilaene. Otsustamaks pronksiajal (u. 1500-600 e.Kr.) aset leidnud võimaliku immigratsiooni üle on Kirde-Eestist andmeid liiga napilt. Keskmise rauaaja (u. 450-900 p.Kr.) puhul on Alutaguse etniliste olude suhtes olulisim see, et
Tomskis (1).Siinjuures tuleb aga silmas pidada, et kõik väljaspool Eesti ala ilmunud raamatud ei ole siiski seostatavad kohalike eesti asunikega. Asunike rajatud eesti seltsid olid sageli haridusseltsid, mis hakkasid kohalikku eesti kooli ülal pidama.Koolitegevuse korraldamiseks võidi kohaliku eesti seltsi juurde moodustada ka koolitoimkond.Sellega panid Venemaa eestlased aluse tavale, mida hilisemadki eesti siirdlased (näiteks Teise maailmasõja aegsed pagulased) oma uutel asukohamaadel võisid edukalt jätkata. Venemaa eestlased korraldasid mitmel pool piirkondlikke kogunemisi ja laulupidusid.Peterburis toimus 1910.aastal haridustegelase Samuel Sommeri eestvedamisel asunike esimene üldkongress ja kaks aastat hiljem Narvas esimene asunike üldlaulupidu.Sellele kahepäevasele üritusele kogune 2000 tegelast ja publikut ligi 20 000
5 at algul eKr oli Prantsusmaa kesk- ja põhjaosas tegu viljelusmajandusliku asustusega. U samal ajal seal ka esimesed megaliitehitised. Megaliidid levisid peamiselt rannikualadel (Hispaania, Portugal, Briti saared, Prantsusmaa, Lõuna-Skandinaavia, Korsika, Malta). Varasemad neist ehitati u 4500 eKr. Hiliseimad pronksiaja algul. Kasutamine lõppes u 1500 eKr. Varem arvati, et megaliitide ehitamise oskuse ja kombe tõid Euroopasse Vahemere idaosast pärit siirdlased u 2500 eKr. Laialtlevinud hüpoteesi kummutasid C14 dateeringud. Euroopa lääneosas ehitati megaliite vähemalt 1000 aastat varem, kui monumentaalehitus muutus populaarseks Vahemere idaosas. Megaliitehitised on Euroopa kohalik looming. Colin Renfrew: megaliitide kaudu võidi maastikul väljendada asustushierarhiat. Sellise hierarhia olemasolu iseenesest näitas suuri muutusi Euroopa tolleaegsetes ühiskondades.
annaabi.ee 
