kujunevad laanemetsadeks, vee kogunedes kulgeb areng raba suunas. Muutused toimuvad raiete, kuivendusvõrgu ummistumise jt. tõttu ning need on pöörduvad. Puurindes domineerib mänd, harvem leidub kuuske ja kaski. Põõsarinde moodustavad hõredalt kasvavad paakspuud ja pajud, alustaimestikus on ohtralt mustikat, keratarna, sookailu jt. Eristatakse karusambla-mustika, karusambla ja sinika kasvukohatüüpe. Kõdusoometsad on kujunenud sügavaturbalistest madal- ja siirdesoometsadest pikaajalise kuivendamise tulemusel. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad männid ja kased, kes kasvasid kiduralt juba enne samal kohal. Järgmistes metsapõlvkondades võib domineerima hakata kuusk. Kõdusoometsade alustaimestik oleneb niiskusreziimist ning sarnaneb seetõttu kas palu-, laane- või salumetsade alustaimestikuga. Eristatakse mustika-kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpi.
laanemetsadeks, vee kogunedes kulgeb areng raba suunas. Muutused toimuvad raiete, kuivendusvõrgu ummistumise jt. tõttu ning need on pöörduvad. Puurindes domineerib mänd, harvem leidub kuuske ja kaski. Põõsarinde moodustavad hõredalt kasvavad paakspuud ja pajud, alustaimestikus on ohtralt mustikat, keratarna, sookailu jt. Eristatakse karusambla-mustika, karusambla ja sinika kasvukohatüüpe. Kõdusoometsad on kujunenud sügavaturbalistest madal- ja siirdesoometsadest pikaajalise kuivendamise tulemusel. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad männid ja kased, kes kasvasid kiduralt juba enne samal kohal. Järgmistes metsapõlvkondades võib domineerima hakata kuusk. Kõdusoometsade alustaimestik oleneb niiskusreziimist ning sarnaneb seetõttu kas palu-, laane- või salumetsade alustaimestikuga. Eristatakse mustika-kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kkt.
kõdusoometsade osatähtsus, moodustavad 62% soometsadest. Ligikaudu pool (loduskaitsjate arvates siiski vähem) meie soodest on looduslikus olekus. Soode mitmekesisus annab head võimalused huvitavate matkamarsruutide koostamiseks. Täiesti ühekülgne on arusaamine, et sooturism seisneb ainult looduslike laukarabade külastamises. Arusaadavalt saab sooturismi arendada maavaldaja või kokkuleppel temaga. Ligikaudu pool lodu ja siirdesoometsadest kuulub RMKle, 80% madalsoodest aga teistele maavaldajatele; rabadest 70% kuulub RMKle. Matkaviisid: · suuskadega · räätsadega · kanuuga · jalgsi - (laud)radadel - väljaspool (laud)radu Peamised probleemid: · tallamine (katteta radadel ja laudteede ääres) · häirimine · reostamine (prügi) Potentsiaalsed turistid: · seljakoti ja telgiga matkajad · organiseeritud grupid Esimeste puhul on võimalik kasutada giiditeenust nii väljaspool radu kui radadel, teiste puhul
annaabi.ee 
