Arengumaadele võib IMF anda madala intressimääraga (0, 5–1% aastas) laenu pikemaajalise majandusprogrammide toetamiseks(Structural Adjustment Facility, SAF) kuni 50% ulatuses riigi kvoodist .Eesmärk: luua eeldusi maksebilansi tasakaalustamiseks Eesti ei ole alates 1995. aastast IMFi laenu kasutatud. 48.Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga missioon ja prioriteedid EBRD loodi 1990 aastal eesmärgiga edendada ja toetada Kesk-ja Ida-Euroopa riikide siirdemajandusi (praegu 34 siirderiiki Euroopas, Kaukaasias ja Kesk Aasias EBRD prioriteedid: Finantssektori ülesehitamine, mis teenib ettevõtjate huve Väike-ja keskmise suurusega ettevõtete tekkimine ja kasv Infrastruktuur: keskkonnainfrastruktuur, säästlik energiakasutamine, transport Suurettevõtete restruktureerimine Investeerimine peamiselt aktsiakapitali (oma investeeringute mõju suurendamiseks) Tegevused: investeerib endistesse kommunistlikesse riikidesse
majandusprogrammide toetamiseks (Structural Adjustment Facility, SAF) kuni 50% ulatuses riigi kvoodist. Eesmärk: luua eeldusi maksebilansi tasakaalustamiseks Eesti ei ole alates 1995. aastast IMFi laenu kasutatud. 48. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga missioon ja prioriteedid Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (European Bank for Reconstructionand Development, EBRD) · EBRD loodi 1990 aastal eesmärgiga edendada ja toetada Kesk-ja Ida-Euroopa riikide siirdemajandusi (praegu 34 siirderiiki Euroopas, Kaukaasias ja Kesk Aasias) · EBRD liikmeteks on 66 riiki (kõik Euroopa riigid, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada, Jaapan, USA, Mehhiko, Korea jt.). · EBRD toetab vaid demokraatia ja turumajanduse suunas liikuvaid riike · Vähemalt 60% EBRD tegevusest peab olema suunatud erasektorisse Euroopa Rekonstruktsiooni-ja Arengupank: - investeerib endistesse kommunistlikesse riikidesse - võimaldab ligipääsu laenudele (sh. väikefirmadele)
Pikaajalise finantseerimisvormina tehakse finantsturul võlakirja- ja aktsiaemissioone. Pankade finantseerimise osakaal on üsna väike, kuid väikeettevõtted neid siiski kasutavad. Väga paljud ameeriklased omavad börsiettevõtete aktsiaid kas otse või kaudselt (pensionifondid) ja seega on nad aktsia hinna tõusust ka otseselt huvitatud. See on hea sissetulek lisaks palgatulule ja elatustaseme säilitamise võimalus pensionieas. Eestit kui siirderiiki ei saa kummagagi neist kahest pakutud majandussüsteemist täpselt samastada. Sarnasusi on nii Mandri-Euroopa kui ka anglosaksi süsteemiga. Aktsiaturg on Eestis väga väike, omanike struktuur kontsentreeritud, vabalt kaubeldavate aktsiate arv turul väike. Samas on Eestis üsna tugev kommertspanganduse süsteem, mis võib olla üheks põhjuseks, miks aktsia- ja võlakirjaturg ei ole kiiresti arenenud. Pangad on suutnud pakkuda eraisikutele ja ettevõtetele sobivaid finantsteenuseid
annaabi.ee 
