Isoglossid eristavad 2 piirkonda, mis kasutavad ühes sõnas erinevat keelelist vormi, neid eristatakse 2 viisil: 1) tõmmatakse joon nende kohtade vahele, kust läheb piir, 2) ühendatakse joontega kohad, kus kasutatakse üht või teist variantI. Kohtadesse, kus paljud isoglossid paiknevad tõmmatakse murdepiir. Siirdealad on murdepiiridel tekkivad alad, mida on raske ühendada ühe või teise murdega. On kas segamurrak, kus on koos kahe murde vormid või siirdemurrak, mis kasutab jooni, mida pole kummaski dialektis. Murdeliigendus: a) A. Saareste 1932 murrete eristamisel on määravaks vaid neid lahutavate isoglosside hulk; b) A. Kask 1956 kolm põhimurret (põhjaeesti, jaguneb omakorda 4-ks/lõunaeesti, jaguneb 3-ks/kirderanniku), loob aluse klassikalisele murdeliigendusele; c) K. Pajusalu 1999 5 tasandit: 1) Peamurded on põhja-ja lõunaeesti;
o keskmurdeline sse-sisseütlev, nt külasse; rootsipärased murrakud: o ä – 3; o ir – är, nt käroma; o õ – ö, nt völG ‘võlg’ ; o objektikäänete kasutus on muutunud: ta oli enese metsa joost ‘ta oli metsa jooksnud’; o tõlkelaenulised fraasid minu eest ‘minu arvates’; Edelarühm Lihula, Karuse, Hanila, Varbla, Mihkli, Tõstamaa ja põhiosa Audru kihelkonnast; Siirdemurrak saarte ja läänemurde vahel; Ühisjooned saarte murdega: o puudub palatalisatsioon i ees; o illatiivis se-lõpp, nt taluse; o sisekaolised de-tunnusega mitmuse tüved, nt koerDe ‘koerte’; o lugema- ja nägema-tüübid mitmuse 3. pöördes TA vormid, nt luGeBaD ‘loevad’; o a-tüveliste 2-silbiliste pika esisilbiga verbide vormid on sisekaolised, nt lenDvaD ‘lendavad’; o n-lõpuline nud-partitsiip, nt tuln ‘tulnud’; o verbide 1
Siirdealad (Transition areas): · murdepiiridel tekivad alad, mida on raske ühendada ühe või teise murdega · need on siirdealad (transitional area) ja siirdemurded (transitional /border lects) · Kompaktne siirdeala: teise murde jooned ulatuvad antud murdesse ja paiknevad seal kimbus · hajus siirdeala: jooned ei koondu kimpudesse · kaks siirdemurde alaliiki: · segamurrak (mixed lect), koos kahe murde vormid (Põhja-Tartumaa: akanud, nakanu) · siirdemurrak (fudged lect), kasutab jooni, mida pole kummaski puhtas dialektis Mitmeid murdeid ühendavad isoglossid: · Osa isoglosse paikneb murdepiiridest eemal, kuid ühendab mitmeid murdeid, mis ei ole sama murderühma liikmed · Osa isoglosse paikneb murdepiiridel, kuid ühendab murdeid, mis muus osas ei kuulu samasse kõrgemasse kooslusse · Nt Ida-Eesti alasid ühendavad jooned Keelekaardid ja atlased:
annaabi.ee 
