arvutatud indeksi väärtus. See on üldine seaduspärasus, mis tuleneb arvutusvalemist. Järelikult ei saa omavahel võrrelda indekseid ilma täpseid arvutusreegleid teadmata. Tulujaotuse võrdlevat analüüsi takistabki asjaolu, et eri riikides ja eri perioodidel on Gini indekseid arvutatud erinevate metoodikate järgi. Järgnevas analüüsis võrreldakse tulujaotust Euroopa Liidu tänastes liikmesriikides ja siirdemaades 90-te aastate alguses Maailmapanga andmetele toetudes. Võrreldavaid hilisemaid andmeid autor kahjuks ei leidnud. Vaatluse alla võetud tänastest Euroopa Liidu maadest (Kreeka ja Portugali kohta andmed puudusid) oli tulujaotus kõige ühtlasem Austrias, kus Gini indeksi väärtus oli 23,1 ja kõige ebaühtlasem Iirimaal (35,9) (vt. tabel 1). Rahvaarvuga kaalutud Gini koefitsiendi keskmine väärtus oli 30,5. Madalaimat tulu saavale viiendikule elanikest osanes Austrias 10,4% ja Iirimaal vaid
Teadmised on ühiskonnas (vastupidi neoklassikalisele lähenemisviisile) hajutatud ja üks isik või institutsioon ei suuda neid koondada (isegi mitte riik). Seepärast ongi vaja konkurentsikui avastamisprotseduuri. Riigi tegevus, mis püüab konkurentsi pidurdada või moonutada, kukub läbi. Kasulik saab olla vaid selline riigi sekkumine, mis toetab konkurentsi ning aktsepteerib sellest tulenevaid asjaolusid. Seda eriti siirdemaades, kus puudub hästitoimiv turg. 2 Nagu Demsetz (1969) rõhutas, eksisteerib Pareto-optimum ainult paradiisis, aga mitte kusagil reaalsuses. 3 13. Kasvava riigipoolse aktiivsuse võimalikud tagajärjed Demokraatiatel on kalduvus kasutada subsiidiume, siirdeid ja regulatsioone soosimaks erinevaid vähemusi ja huvigruppe valijaskonnas. Demokraatlik režiim, kus on poliitiliste jõudude konkurents,
Tõmbetegurid on tõuketeguritele vastupidised: head võimalused tööks ja hariduse omandamiseks; hea palk; head elamistingimused; perekondlikud põhjused; põnev või meeldiv elukeskkond; soodsad olud. Põhilised kaasaegsed rändesuunad on L- Ameerika, IndoHiina saared -> P- Ameerika; P- Aafrika, Ees- Aasja -> Lääne- Euroopa; Lähis- Ida naaber- ja lähismaad -> Lähis- Ida. 13. Rännetega kaasneb palju probleeme. Nt. lähte- ja siirdemaades muutub rännete tõttu rahvaarv; rahvastiku soolis- vanuselis ja rahvuslik koosseis; sellest tulenevad majanduslikud, hariduslikud, sotsiaalsed ning kultuuri integratsiooni (im/em-migrandid ei suuda või taha võtta teise maa kultuuri ega keelt omaks) probleemid. 14. Suht võimatu on kõike kirjutada, kuidas rahvastiku paiknemist iseloomustada. Aga põhimtõte peaks see olema, et ajaloo vältel loodi suured linnad kas mere äärde või jõgede
annaabi.ee 
