lähenema. Poliitikutele on alati meeldinud lihtsad lahendused. Nii ultraliberaalse majanduspoliitika pooldajate (turufundamentalistide) loosung "kasta tuleb seda kapsast, mis kasvab" kui ka heaoluühiskonna apologeetide hüüdlause "heaolu kõigi jaoks" on ühekülgsed lähenemised, mis võivad osutuda äärmiselt kahjulikeks. Ja seda siis, kui need realiseeritakse konkreetsetesse tingimustesse sobimatu majanduspoliitikana. Siit ka käesoleva artikli eesmärk: uurida tulujaotust Eestis nii siirdemaade kui ka Euroopa Liidu liikmesmaade kontekstis, selgitada välja analoogiad ja erinevused. Probleemil on nii majanduslik kui ka poliitiline aspekt. Majanduslikust seisukohast vaadates tuleks selgitada, kas praeguse tulujaotuse muutumine ebaühtlasemaks tagaks tulevikus kiirema majandusarengu. Või tuleks selle saavutamiseks püüda tulujaotust hoopiski ühtlustada? Riigi osa vähenemine majanduses viib eeldatavasti tulujaotuse ebaühtlustumiseni, kas see võib hakata arengut takistama?
Arenenud maad Arengumaad Vähimarenenud maad Siirdemaad (plaanimajanduselt turumajandusele ümberkohanevad liikmed). Kõiki WTO liikmesriike käsitletakse kaubandus- teenuskaubandus- ning intellektuaalomandialastes küsimustes ühtse tervikuna. Kõik liikmesriigid peavad WTO mitmepoolsed lepingud siseriiklikult ratifitseerima ning neis sätestatut järgima. Siiski on WTO paindlik arengumaade, vähimarenenud maade ning siirdemaade suhtes, lubades teatud perioodiks lepingute täitmises erirezhiimi, tehnilist abi ning konsultatsiooni. WTO on konsultant maailmakaubanduse juhtimise alal, foorum, kus riigid töötavad välja kokkuleppeid kaubandusbarjääride edasiseks alandamiseks. WTO rakendab regulaarset järelvalvet liikmesriikide kaubandusrezhiimide üle. [3] 1.3. Maailma Kaubandusorganisatsiooni struktuur WTO kõrgeim otsuseid tegev organ on ministrite konverents, mis tuleb kokku kord kahe aasta jooksul
10 Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe Kõiki WTO liikmesriike käsitletakse kaubandus- teenuskaubandus- ning intellektuaalomandialastes küsimustes ühtse tervikuna. Kõik liikmesriigid peavad WTO mitmepoolsed lepingud siseriiklikult ratifitseerima ning neis sätestatut järgima. Siiski on WTO paindlik arengumaade, vähimarenenud maade ning siirdemaade suhtes, lubades teatud perioodiks lepingute täitmises erirezhiimi, tehnilist abi ning konsultatsiooni. WTO on konsultant maailmakaubanduse juhtimise alal, foorum, kus riigid töötavad välja kokkuleppeid kaubandusbarjääride edasiseks alandamiseks. WTO rakendab regulaarset järelvalvet liikmesriikide kaubandusrezhiimide üle. 2.2 Maailma Kaubandusorganisatsiooni struktuur WTO kõrgeim otsuseid tegev organ on ministrite konverents, mis tuleb kokku kord kahe aasta jooksul
annaabi.ee 
