04mm Tolerantsi järk IT6 IT7 Istu tolerants THS TH TS 0.064mm Suurim lõtk Fcmax GuH GlS 0.0525mm Suurim ping Flmax GlH GuS 0.0125mm 2) Joonis 1. Silidrite detailsed istud 3) Antud juhul on tegemist siirdeistuga ja neid kasutatakse liikumatutes, kuid sageli lahtivõetavates liidetes. Need liited peavad olema hästi tsentreeritud ja kaasdetailidel peab olema küllaldane suhteline liikumisvabadus, et saaks sõlme reguleerida või häälestada. JS/h põhiliselt on need lõtkuga istud, ainult 0.5 ... 6% liidetest tuleb pinguga. Tsentreerimistäpsus ei ole suur, kuid liite osandamine on lihtne ja ei nõua erivahendeid. Sageli kasutatakse neid veerelaagrite istudena
7. Kõlblikud detailid 77,961 ... 78 77,970 ... 78 8. Suurim lõtk Smax = 0,03 mm 9. Suurim ping Nmax = 0,039 mm 10.Keskmine ping Sa = 0,0045 mm 11.Istu tolerants T(S,N) = 0,069 mm Peale 7. punkti arvutust analüüsisin millise istuga on tegemist. Siin on tegemist siirdeistuga ja seepärast on leitud Smax, Nmax, Sa ja TS,N. 3. Joonis 4. Kui ava on piirides 77,961 ... 77,970, siis tekib alati ping, sest ava piirmõõtmed on võlli omadest väiksemad. Antud istult on rohkem oodata pingu, kuna ava alumine piirhälve on suurem kui võlli oma. Ping saab olla vahemikus 77,961 ... 78, lõtk vahemikus 77,970 ... 78.
Kasutatav laager on 5-2629, 5 – täpsusklass, 2 – tüüp (2000), 6 – läbimõõdu keskmine seeria, 2 – laiuse lai seeria, 9 - laiuse diameetri seeria. Materjaliks valisin kõrge süsinikusisaldusega kroomterase. 5.6 Järeldused Võrude tööolukorrad: Sisevõru võllie L6/js6 on pöörlevalt koormatud. Välisvõru M7/l6 on kohalikult koormatud [5.3, lk 73]. Sisevõru on istatud pinguga, välisvõru on aga siirdeistuga, millel tõenäolisem on tulla ping. Seega tõenäoliselt istub välisvõru liikumatult laagripesas (pöörleb koos korpusega), sisevõru saab aga võllil aeg-ajalt liikuda. Nii jaotub sisevõru koormus ühtlasemalt. Laagris olev lõtk näitab, kui palju võib üks võru nihkuda teise suhtes. Keskmiste läbimõõtude toleratsitsoonie tähistatakse sisevõrul, kui aval, L- ga ja välisvõrul, kui võllil, l-ga [5.3, lk 71]. 5.6 Kasutatud kirjandus: [5.1]Tabel 4
(täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) MASINAELEMENDID I -- MHE0041 1. Istu tüüp 1.1.Ava- või võllipõhine ist Tegemist on avapõhise istuga, sest on kasutatud põhiava H7. See tähendab, et ava põhihälve on 0. 1.2. Lõtkuga, pinguga või siirdeist Tegemist on siirdeistuga. 2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgast? Kui ei, siis asendada valitud ist lähima eelisistuga, muutmata istu tüüpi. Jah, ist H7/m6 on soovitatud eelisistude hulgas. Kuigi „m“ tähis ei ole just majanduslikult kõige otstarbekam valik. 3. Määrata istatavate komponentide (ava ja võll) piirhälbed ja piirmõõtmed. 3.1 Ava Tabel 1 Mõõtme ∅120𝐻7 tolerants on: T=35𝜇𝑚 = 0,035𝑚𝑚
Smin = Dmin – dmax = 46,987 – 47,0 = -0,013 Sa = (Smax + Smin) / 2 = -0,003 Sisevõrul: Smax = Dmax – dmin = 20,000 – 19,994 = 0,006 Smin = Dmin – dmax = 19,991 – 20,0 = -0,009 Sa = (Nmax + Nmin) /2 = -0,0015 [01.2] [01.3] 05.VEERELAAGRI TÖÖTINGIMUSED Sisevõru on siirdeistuga ja pigem kaldub lõtku poole, välisvõru on siirdeistuga ja kaldub pingu poole. Seega istub sisevõru võllil nii et saab aeg-ajalt liikuda, ning välisvõru on pinguga ehk tugevalt kere/raami küljes kinni. Nii jaotub sisevõru koormus ühtlasemalt. 06.KOKKUVÕTE Ülesandeks oli antud veerelaagri andmed vastavalt varjandinumbrile. Selle alusel tuli koostada laagri tinglik tähisuts ja leida täpsusklassid. Peale seda oli vajalik laagri ja sellega liidetavate
annaabi.ee 
