mõtestamine ja igapäevaelus reaalselt rakendamine tundub olevat meie ühiskonnas tihtipeale üle jõu käiv, kuna igaüks püüab seisab vaid iseenda eest ja peamisteks väärtusteks peetakse materiaalseid hüvesid. Eetika arengut jälgides peab arvestama mõju, mida vastav maailmavaade eetikale avaldab. Ajaliku maailma käsitlused erinevad ju üksteisest põhimõtteliselt. Mõned maailmavaated suhtuvad siinmaailma jaatavalt (maistel asjadel ja siinmaailmas eksisteerimisel on nende jaoks tähendus), aga on ka maailmavaateid, mis maailma alavääristavad (soov osavõtmatuks jääda kõige suhtes, mis on maailmaga seotud). Kuid eetika on siiski oma olemuselt maailmajaatav ja tahab headuse nimel toimida ja tegutseda. Erinevates kultuuriruumides on erinevad eetilised normid, kuid eetika põhiprintsiip "aukartus elu ees "on igaühes säilinud. Inimese maailma tunnetus ning headuse ja kurjuse (headus on elu säilitamine,
iial saavutanud täielikku autoriteeti,kui ta väärik. Veel meie päevilgi kahjustab teda vahetegemine rasside , usundite ja rahvuste vahel.Võõrastusest, mis seeläbi inimeste vahel tekib, pole me veel üle saanud. Eetika arengus peab arvestama mõju, mida vastav maailmavaade eetikale avaldab. Ajaliku maailma käsitused erinevad ju üksteisest põhimõtteliselt. Mõned maailmavaated suhtuvad siinmaailma jaatavalt. Maistel asjadel ja siinmaailmas eksisteerimisel on nende jaoks tähendus. aga on ka maailmavaateid, mis maailma alavääristavad. Nad soovitavad osavõtmatuks jääda kõige suhtes, mis on maailmaga seotud. maailmajaatus on kooskõlas meie loomupärase tunnetusega. Ta ergutab meid selles maailmas koduselt tundma ja tegutsema. Maailmaeitus on loomuvastane. Ta sunnib meid elama siin maailmas, kuhu me ometi kuulume, võõrana, ja siin tegutsemist mõttetuks pidama. Eetika on oma olemuselt maailmajaatav
rohkemkui puulehed, loomanahad või sammal, tuleneb täielikult tööst ja usinusest. Neist toiduainete ja rõivaesemete paaridest on ühed seda laadi asjad, millega loodus meid ilma meiepoolse panuseta varustab, teised aga seda laadi asjad, mida annab meile meie endi töökus ja vaev -- kui keegi oleks välja arvutanud, kui palju ületavad teised oma väärtuselt esimesi, siis ta näeks, kui palju suurema osa moodustab töö nende asjade väärtusest, mida me siinmaailmas naudime. Jamaapind, mis annabmeilematerjalid, vaevalt et nende väärtusest üldse mingisuguse osa moodustab, või kui moodustab, siis enamasti väga väikese. See osa on nii väike, et isegi meil nimetatakse maad, mis on jäetud täielikult looduse hoolde ning mida ei harita karja, põlluvõi aiamaana, jäätmaaks [wast], mida see ka tõesti on--me näeme, et me ei saa karjaste vahel. Meie, mehed, oleme ju vennad! Eks ole kogu maa su ees lahti? Mine nüüd minu juurest
annaabi.ee 
