vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule Võrgukaardid ISA (Industry Standard Architecture). EISA (Extended Industry Standard Architecture). MCA (Micro Channel Architecture). PCI (Peripheral Component Interconnect). PCI-E (Peripheral Component Interconnect Express). PCI-X (PCI-eXtended) Võrgukaartide ühendamine Et tagada võrguadapteri ühilduvust arvutiga, peab tema sisemine siinistruktuur kokku langema arvuti omaga Ühenduspesad Kaardi seljaplaadil asub port, millesse sobib andmesidekaabel, nagu Etherneti kaabel, mis jookseb kesksesse jaoturisse või lülitisse. Signaallambid Tüüpilisel videokaardil on üks roheline ja üks kollane signaallamp Sõltuvalt kas seadmel on võrguühendus või mitte lamp kas põleb, vilgub või on väljas Vahel on vilkumine hea vahel mitte Andmete liikumine
Arvuti katkestusliinid on liinid, mille abil välisseadmed (S/V- pordid, klaviatuur, taimerid, võrguadapterid jne.) võivad protsessorile esitada oma katkestusnõuded ja mida töödeldakse vastava protseduuri järgi ja kindlaksmääratud prioriteete arvestades. Need katkestusliinid (IRQ) seatakse harilikult sisse arvutisüsteemi häälestamisel. Siini Arhitektuurid ISA (Industry Standard Architecture). IBM PC-de (XT, AT) 8- ja 16-bitine (viimane alates 1984. aastast) siinistruktuur. 16-bitine AT-siin hõlmab kaks kõrvuti asetsevat laienduspesa. ISA siini võime kohata 386-tüüpi ja veelgi vanematest arvutitest alates.; EISA (Extended Industry Standard Architecture). 1988.a. AST, Compaqi, Epsoni, HP, NEC, Olivetti, Tandy, Wyse'i ja Zenithi poolt loodud 32-bitine siiniarhitektuur, mis ühildub ISA-ga; MCA (Micro Channel Architecture). 1988.a. IBM poolt esitatud 16/32-bitine siiniarhitektuur PS/2-sarja arvutitele, mis ei ole ühilduv ISA-ga;
Võrgukaardi jaoks jäävad seega tavaliselt vabaks IRQ3, IRQ5, IRQ10 või IRQ11. Soovitav on kasutada katkestust IRQ5, mis on ka enamiku süsteemide vaikeväärtus (default value). Mitmed võrgukaardid on varustatud nii sisemise kui ka väliselt juurdeühendatava transiivriga ja see nõuab vastava parameetri seadmist (tavaliselt sillakute abil, mis asuvad võrgukaardi paneelil). Et tagada võrguadapteri ühilduvust arvutiga, peab tema sisemine siinistruktuur kokku langema arvuti omaga. Võrgukaabliga ühendatakse võrguadapter standardsete pistikute abil. Peene koaksiaalkaabli ühendamiseks kasutatakse BNC-pistikut ja vastavat pesa, jämeda koaksi puhul 15-kontaktiga DB-pesa, mille külge ühendatakse AUI-kaabel transiivrist. Keerdpaari korral kasutatakse kas RJ-II või RJ-45 pistikut ja vastavat pesa. Väliselt sarnaneb viimane telefoniliidese RJ-II-ga, kuid 4 kontakti asemel on neid 8.