2. Günogenees Toimub viljastumine, kuid uue isendi areng lähtub munaraku infost, sperm on ainult arengu aktivaatoriks. Tagajärjel tekivad emased isendid. Nt hõbekoger, kellel isaseid esineb väga väikses koguses, emased kasutavad kõigi karplaste sperme, hübriide ei tule, sest genoomid ei segune. 3. Androgenees Toimub viljastumine, kuid uus isend areneb spermi info baasil, munarakk on vaid arengukeskkond. Esineb tubaka- ja maisisortidel, loomadest siidiliblikatel. Sugurakkude valmimine inimesel Spermatogenees 1. Koht - munandites, väänilistes seemnetorukestes, spermatogeenses epiteelis. 2. Algus - lõpp. Algab looteeas (munandi algmete eristumisega), siis pidurdub, taaskäivitub suguküpsuse saabumisega vanuses 11 - 16 aastat. Lõppeb häirete puudumisel surmaga (enamikel esinevad enne häired). 3. Tsükli kestvus (ajavahemik eerakust spermide tekkeni). Meestel 70 - 80 päeva. 4. Kulg. 5. Eritingimused
Nt. osadel putukaliikidel. 2) Sugu tekivad tavaliselt naissoost organismid (nt. kogu liik eksisteerib emastena), erandjuhtudel isased näiteks mesilastel. 3) Järjepidevus a. On liike, mis paljunevad ainult partenogeneetiliselt (nt. emased kõrbesisalikud) b. Tavaline paljunemine vaheldub partenogenees (mesilased, lehetäid) 4) Loomulik/kunstlik partenogenees võib olla loomulik (mesilased) või kunstiline (siidiliblikatel ja teatud kalkunitõudel) Partenogeneesi tähtsus 1) levinud paljunemisviis, kus esineb hõre asustatus ja kus teise soopoolega kohtumine on raskendatud. Nt. kõrbed, Antarktika. 2) Võimaldab energia kokkuhoidu ära jäävad kulutused partneri otsimiseks, paaritumiseks. 3) Partenogeneesil tagatakse pärilik muutlikkus, mis omakorda annab võimalusi kiiremaks evolutsiooniks 4) Teatud olukordades tagab partenogenees arvukuse järsu suurenemise ajas
sipelgad. 2) günogenees. Toimub viljastumine, kuid sperm vaid aktiveerib munarakku ja genoomide ühinemist ei toimu. Selline paljunemisviis esineb eestis hõbekogral. Isaseid hõbekokre on eestis väga vähe 5% piires. 3) Androgenees (kunstlik). Androgeneesil toimub viljastumine, kuid uue organismi geneetiline info ärineb spermilt. Androgenees esineb tubaka ja maisisortidel (viljastumisega). Kunstlik androgenees munarakku mõjutatakse niimoodi et tuleksid ainult isased) esineb siidiliblikatel. 4) Suguline paljunemine: peavad esinema kõrgelt spetsialiseerunud sugurakud spermid ja munarakud. Peab toimuma nende sugurakkude ühinemine ehk viljastumine. Põlvkonniti peab olema selgelt eristatav ploidsuse vaheldumine elujärkudes. Sugulisel paljunemisel avaldub ulatuslik pärilik muutlikkus. Sugurakkud valmimine inimese näitel (spermatogenees, ovogenees). Spermatogenees: toimumiskoht munandites (väänilistes seemnetorukestes spermatgeenses epiteelis). Algusaeg 12-14
neitsisigimiseks. Osadel liikidel esineb ka haploidne partenogenees, mitte kui sigimise vorm vaid kui soo määramise mehanism. Näit. kiletiivalistel (mesilased, sipelgad) viljastatud munad (diploidsed) arenvad emasteks (või töömesilasteks, see sõltub toitmisest), viljastamata munad aga isasteks (haploidsed). Akiasmilise meioosi juures ei moodustu kiasme, s.t. ei toimu krossingoverit. See on normaalne protsess osadel putukatel, näit isastel äädikakärbestel või emastel siidiliblikatel. Meiootiline triiv tähendab seda, et heterosügootse isendi mingi konkreetne kromosoom või alleel kandub järglaskonnale eelistatult. Meioos inimesel Primaarsed idurakud diferentseeruvad varakult ja tekivad idukotis. Embrüonaalses ovaariumis toimub idurakkude mitootiline paljunemine, sel ajal nimetatakse neid oogoonideks. Teatud ajal algab oogoonide meiootiline jagunemine- 1. Profaasi, nüüd nim. neid rakke primaarseteks ootsüütideks
annaabi.ee 
