Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Siid, siiditee". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
siid, siidi, vill, siiditee, villase, röövik, liblikas, niit, jaagus, kaubateed, damaskus, tardunud, siidiliblikas, muneb, talvituvad, mooruspuu, rebib, elektrita, kandmisel, plekke, riideid, aluses, kitse, villane, kangas, laseb, imab, kuivab, triikimine· Paksud puuvillased esemed pööratakse enne pesemist pahempidi. · Masinkuivatus on küll lubatud , aga tuleb arvestada tugeva kortsumisega. Parim viis kuivatamiseks on nööril kuivatamine. · Triikida võib kõrgel temperatuuril, kasutada võib auru. Villane Villane on materjal, mille saamiseks kasutatakse erinevate loomade karva. Tuntumad on lamba, kitse, laama, ja kaameli vill. Kasutatakse kõigi loomade karva, mille pikkus võimaldab seda töödelda lõngaks. Villane kiud on pehme ja kohev, hoiab hästi sooja ja laseb õhku läbi. Villane kiud elektriseerub. Villased esemed viltivad kergesti, sellepärast utleb hooldamisel olla ettevaatlik. Vill imab palju niiskust ja kuivab kaua. Villase materjali hooldus · Villase hooldamisel tuleb arvestada kerge viltivusega. Sellepärast on soovitav kasutada villasele
2012/2013 õppeaasta SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................3 LOODUSLIKUD KIUD...........................................................................................................................5 1.1 Loomsed kiud..................................................................................................................................5 1.2 Siid...................................................................................................................................................6 1.3 Taimsed kiud....................................................................................................................................7 1.4 Teised kiudained..............................................................................................................................8 2 Keemilised kiud...............................
püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini). Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga (kummikiududega) suurendamaks kanga elastsust (näiteks bodid, stretch-teksad). Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi soojust. Kammpuuvilla saamiseks kammitakse puuvillast väiksed kiud välja. Sellisest puuvillakiust tehtud niit on tugevam, ühtlasem, siledam ja seetõttu kvaliteetsem. 2006/2007 aastal toodeti maailmas 25 miljonit tonni puuvilla. Suurimad puuvillatootjad on Hiina (27%), Euroopa Liit (21%), USA (19%) ja India (18%). Lääne-Aafrika riigid toodavad 7% maailma puuvillast, mis on peamine sissetulekuallikas sellistele riikidele nagu Mali, Burkina Faso, Benin. Hinnanguliselt sõltub otseselt puuvillatootmisest 10 miljonit inimest
Looduslikud kiud..................................................................................................... 3 Puuvill.................................................................................................................. 3 Linane................................................................................................................. 4 Kanep.................................................................................................................. 4 Siid...................................................................................................................... 4 Vill....................................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus:............................................................................................... 7 Tekstiil Tekstiil on materjal, mis koosneb loodusliku või kunstliku materjali kiudude (niidi, lõnga) võrgustikust
Nüüdisaegsed tekstiilmaterjalid Referaat Atsetaat/Triatsetaat Mõlemat kangast kasutatakse voodrite, pluuside ja kleitide valmistamisel ning kodutekstiilis. Atsetaadil ja triatsetaadil on sarnased omadused tselluloosse viskoosi, aga ka sünteetiliste kiududega. Atsetaatkangad näevad välja nagu siid ja nad ei kortsu. Tänu vähesele imavusele kuivavad nad kiiresti. Kiud on termoplastilised, st neid on võimalik kuumuse abil vormida. Nad on tundlikud kõrgel temperatuuril triikimise suhtes (atsetaat sulab 170oC juures). Tänu sellele, et nad on hästi vormihoidvad, kasutatakse neid tihti plisseerituna. Hooldus: Atsetaat on pesemise suhtes tundlik: atsetaati tuleb pesta õrna pesu programmiga 30o-40oC temperatuuril, kasutades selleks õrna pesu jaoks mõeldud pesuvahendit
kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaarkiud - kiud, mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill Elementaarniidid- pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud. Tehnilised kiud- looduslikud taimkiud, mis koosnevad omavahel pektiiniga ühendatud elementaarkiududest n: lina, kanep (Pektoosi koostisosana kuulub ta pea kõigi taimede rakukesta koostisesse, on kiude ühendav.) Filamentkiud - keemilised kiud, mis on pikad ja pidevad. Staapelkiud - keemilised kiudained, mis on saadud 40-70 mm pikkustest tükeldatud kiududest.
materjale (riiet, niiti, tehnilisi tekstiile), klassifitseeritakse: 1 Loodusliku päritoluga kiud; tehiskiud, sünteetiliselt saadavad kiud ja teised kiud: A. Loodusliku päritoluga kiud (loomse päritoluga e. valkkiud, taimse päritoluga e. tsellulooskiud, mineraalse päritoluga kiud.) * loomse päritoluga e. valkkiud (loomade karvad lammaste, kaamelite, jäneste villak ja karvad, siid.) Erinevaid villasid ühendab ühte klassi nende sarnane valguline ehitus, mille koostisaineks on -keratiin. Seda ainet leidub loomade nahas, küüntes, sarvedes ja ta moodustab põhilise osa villast. Loomset päritolu on ka looduslik siid, mille põhikoostis on valkaine fibroiin. Villaks nimetatakse enamasti lambavilla ( ka kaamelivill, küülikuvill). Enamasti siiski termin karvad. Need on kiud ja sobivad ketramiseks ja kudumiseks
annaabi.ee 
