Rüütli, EvaLena Raenok, Ingrid Kurgjärv, Ira Haak, Jelena Bubon, Jelena Podholjuzina, Kaia Pihlak, Kristi Möldri, Kristin Pukka, Liina Kask, Maiken, Mari Sepp, Mari Simm, Mariann Saar, Marilin Kongo, Maria Tsheremissinova, Marja Veskimets, Merilin Lehtmaa, Natalia Ivanova, Nele Kirsipuu, Nele Suisalu, Niina Rejeva, Olga Privis, Siret Salamov, Viktoria Vladimirova, Aleksander Pihoja, Aleksandr Arbuzin, Aleksandr Lozkin, Alo Siiak, Argo Liik, Bert Pringi, Christofer Eriksson, Jaanus Koort, Jakko Maltis, Kaarel Väli, Marek Vetik, Margus Toomla, Mihkel Ernits, Ott Lepland, Raul Leemets, René Köster, Sergei Kuznetsov, Sergei Titov, Simo Kruusement, Taavi Immato, Vahur Agar. Mustanahaline rootslane Danne Dahlin osaleb projektis nii koreograafi kui ka näitlejana, kandes teksti ette eesti keeles. Noormees lõpetas Rootsis balletikooli ning enne seda õppis ta hiphoppi. JZ Belle ehk Tatjana Mihhailova:
Artur Vahter Valdar Viires Kuno Areng Uno Järvela Olev Oja Laine Karindi Tiia Loitme Silvia Mellik Harald Uibo Alo Ritsing Harald Siiak Ernesaks koos oma õpilastega Oru tänava kodus 1989.a . Perekond q Vanemad Kustav ja Johanna Ernesaks q Vennad v Oswald ErnesaksNõukogude okupatsiooni eest 1944. aastal põgenenud, hiljem USAs elanud pangandustegelane. v Erich ErnesaksVabatahtlik SSvägedes,ta suri või kadus Sinimägede lahingutes 1944.aastal.
Heinrich Rosenthal ütles tseremoonial: "Olgu Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida." 1. novembril 1905 esines EÜS-i lipp esimest korda avalikult Tartu meeleavaldusrongkäigul. 24. veebruaril 1918 kuulutati sinimustvalgete lippude lehvides välja Eesti Vabariik. 12. novembril või 12. detsembril 1918 heisati sinimustvalge lipp esimest korda Toompeale Pika Hermanni torni tippu. Lipu heiskajad olid Kaarel Uusma, Oskar Siiak ja Karl Kriisk. 21. novembril 1918 määras Ajutine Valitsus sinimustvalge lipu Eesti riigilipuks. 1919. aastal tegi Oskar Kangro ettepaneku võtta Eesti lipuks punase ristiga valge lipp".[5] 1920. aastail avaldatud lipukavandite hulgas on muuhulgas ristiga neljaks ruuduks jagatud lipp, mille üks ruut on must ning kolm valged, musta ruudu sees orjaööd ja valguse tulekut sümboliseerivad tähed, ning kollane lipp päikesega, mis pidi sümboliseerima eestlaste "kollast ehk Mongoli tõugu".[6]
otsust hinnata kui olemasoleva olukorra õiguslikku fikseerimist. See oli sini-must-valge värvikombinatsiooniga lipu esimene õiguslik kinnitamine ning sidumine eesti rahva elu ja hingega. Omariikluse ja eestluse võimutähisena heisati sini-must-valge lipp 12. detsembril 1918. aastal Tallinnas Toompea lossi Pika Hermanni torni. Lipu heiskajaks oli tookordne koolipoiss Kaarel Uusma koos kahe kaaslasega (esimene Toompea lossi komandant leitnant Oskar Siiak ja kaugsõidukapten Karl Kriisk). Peale pikki arutelusid kehtestas Eesti Vabariigi Riigikogu 27. juunil 1922. aastal sini-must-valgele lipule seadusandlikul teel r i i g i l i p u staatuse. "Riigilipu seaduse" esitajaks Riigikogus oli redaktsioonikomisjoni aruandja Karl Ast ning seadus võeti vastu vaidlusteta. Üheks suuremaks pidulikuks sündmuseks I Eesti Vabariigi ajal kujunes sini-must-valge lipu sissepühitsemise 50. a. juubeli tähistamine Tartus ja Otepääl 2. ja 3. juunil 1934
seda otsust hinnata kui olemasoleva olukorra õiguslikku fikseerimist. See oli sini- must-valge värvikombinatsiooniga lipu esimene õiguslik kinnitamine ning sidumine eesti rahva elu ja hingega. Omariikluse ja eestluse võimutähisena heisati sini-must-valge lipp 12. detsembril 1918. aastal Tallinnas Toompea lossi Pika Hermanni torni. Lipu heiskajaks oli tookordne koolipoiss Kaarel Uusma koos kahe kaaslasega (esimene Toompea lossi komandant leitnant Oskar Siiak ja kaugsõidukapten Karl Kriisk). Peale pikki arutelusid kehtestas Eesti Vabariigi Riigikogu 27. juunil 1922. aastal sini-must-valgele lipule seadusandlikul teel r i i g i l i p u staatuse. "Riigilipu seaduse" esitajaks Riigikogus oli redaktsioonikomisjoni aruandja Karl Ast ning seadus võeti vastu vaidlusteta. Seaduse tekst oli järgmine : "Riigilipu seadus. §1.Eesti riigilipuks on taevasinine (rukkilillesinine) -must-valge lipp. Lipu laiud on ühelaiused
Audi 387XDW 11654 KERSTI KULL EMT Honda 360KJP 18101 ANDRES KOLK EMT Honda 832EYI 15902 AIMI KALDRE Tele2 Volkswagen 642TCU 14665 SNEH HOLDINGS Tele2 Audi 532HIH 11037 HELEEN KANGRO Elisa Audi 688OID 3475 SILVER KUUS Tele2 Audi 411DOT 189 KNUT HANGA Elisa Mercedes-Benz 0QOJ 802 JANSO VIILOP Elisa Toyota 571LMO 17095 LAURI SIIAK Elisa Audi 484CWD 13527 KADRI KIVISTIK Tele2 Mercedes-Benz 628LTV 11272 RAUL SÕRMUS Elisa Audi 886CNH 8960 INDREK SANG EMT Honda 542TNU 17402 HELVE PAISNIK Elisa Volkswagen 302FVT 1648 JAANA SAABER Tele2 BMW 753GDR 16744 IVARI TIITSU EMT Honda 194BCQ 10895 LAURI UIBOPUU Tele2 Ford 903RLQ 10750 JÜRI SUTT Tele2
479134545 FAMILA TENDI EMT 2500 0.4795199234 RALF KÜTTIS Elisa 500 0.4798700419 LEMBIT TEESALU Tele2 1200 0.4823427785 LEO KALDMAA EMT 2500 0.4830311622 LILIJA PEETS Elisa 1300 0.4832153182 VILVE PÕLDMÄE EMT 1000 0.483669148 MÜHLBERG POLL Tele2 2700 0.485576516 LEHTI VAHTRAMÄE EMT 2600 0.4871841476 MIRKO HAAVEL EMT 2200 0.4972289891 LAURI SIIAK Elisa 500 0.4981405966 EVE SAMBERK Elisa 400 0.5003161181 HENRIK HOLOLEI Elisa 1500 0.5018343522 MARGUS KÄLLE Elisa 200 0.5018619885 RIINA JÕGILA Tele2 600 0.5040874758 GERT STAHL Elisa 1700 0.5042134722 MARGUS KEHVA EMT 500 0.5042828712 TULVING ALVING EMT 2200 0.5077104236 MADIS KASS Elisa 900 0.5092199504 SNEH HOLDINGS Tele2 2700 0
annaabi.ee 
