peremeest, Koera Kaarlit „Sulane põrkas kabuhirmus ukselt tagasi. Peremees on kõrtsis!“ (lk. 59). Jaan oli väga rumal, ta võttis teiste nõu kohe kuulda, isegi kui see oli rumal. Nii ta tahtis oma armastatule Luisele sisse sööta sitapirukat, sest nõid oli öelnud, et kui Luise seda sööb, siis ta hakkab Jaani armastama. Jaani rumalus väljendus ka seebi söömises. „“Kes seda täpselt teab, nendel sakste roogadel ju polegi maakeeles nime. Noh, vorsti sõin, sinki sõin, ja siis sihukest Idamaa maiusrooga, mis lõhnas nagu roos. Seda pole varem saanudki, valge justkui pekk ja pehme! Seda sõin kõige rohkem.“ „See Idamaa maiusroog oli seep. Sellega saksad pesevad end, see ei sünni ülepea süüa!“ (lk. 4). Ints pakkus Jaanile ka parukat süüa, Jaan küll mõtles, et teda veetakse ninapidi, kuid võttis ikka Intsu pakutud paruka vastu ja hakkas seda sööma (lk. 90). Tänapäeval on paljud inimesed laisad, loodavad, et kõik tuleb lihtsalt kätte, et ei pea midagi
Siis ta ütles: «Kes seal on?» Ta kuulatas veel, tuli siis kikivarbail alla ja jäi just meie vahele seisma; oleksime võinud peaaegu teda puudutada. Noh, mitmel ja mitmel minutil ei kuuldunud ainustki häält, ja ometi olime kolmekesi nii ligistikku. Üks koht mu kederluu kohal hakkas kihelema, aga ma 216 ei julgenud kratsida; siis hakkas mu kõrv kihelema ja selle järel mu selg, just õlgade vahelt. Oli, nagu peaksin surema, kui ma ei saa kratsida. Noh, ma olen sihukest asja pärastpoole mitu ja mitu korda tundnud. Kui oled peente inimeste seas või matustel või kui katsud uinuda, kui und ei ole; kui oled kuskil, kus kratsida kuidagi ei tohi, siis kiheleb sul igal pool tuhat kohta. Varsti Jim ütles: «Ütle, kes sa oled? Kus sa oled? Pagan võtaks, kui ma ei kuulnud siin kära! Noh, ma tean, mis teen. Istun siia maha ja ootan, kuni kuulen jälle.» Ta istuski maha minu ja Tomi vahele. Toetas selja vastu puud ja sirutas jalad välja, kuni ta
4.2.4 Asja päraldised Mõiste - Pg 57. See on mingi vallasasi, mis ei ole peaasja osa, kuid ometi teenib teda ruumilise seose ja majandusliku eesmärgi kaudu. Kui ta on päraldis ära määratletud, siis ta kuulub juurde. Päraldis jagab peaasja saatust (nt viiul ja poogen). Päraldis on füüsiliselt eraldatav. Ta on vallasasi. Pg 56-57-58-59. Kui on nt ostetud kinnistu, kanne kinnisturaamatus tehud ja ostja võtab valduse üle... Päraldis on 57-3 ... midagi sihukest. 4.3 Kasu, koormised ja kulutused 4.3.1 Kasu Tsüs pg 62 On viljad ja kasutuseelised. Vili on igasugune asjast saadav tulu. Kuid iga tulu ei ole vili. 1. Asja viljad a. Asja loodusviljad ehk asja otsesed viljad. Nt õunad, noorloomad. b. Asja õigusvili ehk asja kaudne vili. See vili või tulu, mida asi annab õigussuhte kaudu. Nt üüritulu. 2. Õiguse viljad a
4.2.4 Asja päraldised Mõiste - Pg 57. See on mingi vallasasi, mis ei ole peaasja osa, kuid ometi teenib teda ruumilise seose ja majandusliku eesmärgi kaudu. Kui ta on päraldis ära määratletud, siis ta kuulub juurde. Päraldis jagab peaasja saatust (nt viiul ja poogen). Päraldis on füüsiliselt eraldatav. Ta on vallasasi. Pg 56-57-58-59. Kui on nt ostetud kinnistu, kanne kinnisturaamatus tehud ja ostja võtab valduse üle... Päraldis on 57-3 ... midagi sihukest. 4.3 Kasu, koormised ja kulutused 4.3.1 Kasu Tsüs pg 62 On viljad ja kasutuseelised. Vili on igasugune asjast saadav tulu. Kuid iga tulu ei ole vili. 1. Asja viljad a. Asja loodusviljad ehk asja otsesed viljad. Nt õunad, noorloomad. b. Asja õigusvili ehk asja kaudne vili. See vili või tulu, mida asi annab õigussuhte kaudu. Nt üüritulu. 2. Õiguse viljad a. Õiguse loodusvili (õigusest tuleneb mingi vilja kasutamise võimalus). Nt.
kakskümmend kolm Pariisi sol'i! Keda te öösel Kõrilõikajate tänaval paljaks riisusite?» Jehan viskas oma valvakate käharate juustega pea selga ja ütles siis kõrgilt silmi pilutades: «Meil on ju vennaks tohmanist ülemdiakon.» «Pagana pihta!» hüüdis Phoebus. «Kui auväärt mees!» «Lähme jooma,» ütles Jehan. «Aga kuhu?» küsis Phoebus. «Kas «Eeva Õuna»?» «Ei maksa, kapten, lähme parem «Vana Tarkusse» -- vana tark uss, see on sõnamäng, ma armastan sihukest kraami.» «Mine oma sõnamänguga, Jehan! Viin on «Eeva Õu- 273 nas» parem. Pealegi kasvab seal ukse kõrval päikese käes viinapuu. See teeb mulle rõõmu, kui ma joon.» «Hea küll! Olgu siis Eeva ja ta õun!» vastas skolaar ja võttis Phoebusel käe alt kinni. «Muuseas, armas kapten, teie nimetasite äsja Kõrilõikajate tänavat. Nii ei kõlba öelda: praegu ei olda enam nii barbaarne. Nüüd öeldakse Kaelalõikajate tänav.» Sõbrad asusid teele «Eeva Õuna» poole
annaabi.ee 
