kruiisilaev, mille korvtoolis vaadet nautida on mõnus kogemus. B) Millisele kliendikategooriale Niiluse kruiisi soovitada? Niiluse kruiise soovitan inimtüübile, kes soovib näha kauneid vaateid ning eksootilisi elamusi, mida pakuvad õhtused programmid, millest isegi osa saab võtta. 3.Kruiis A) Mille poolest erinevad Euroopa ja USA kruiisireisija kruiisi valikul? Euroopa kliendile on tavaliselt tähtsad sihtsadamad, kus laev kruiisi ajal peatub. Ameeriklane taas pöörab enam tähelepanu laevale endale ja laeval pakutavatele teenustele. B) Millised on tähtsaimad kruiiside algussadamad Vahemerel? Tähtsamateks kruiiside algussadamateks on Hispaania, Barcelona; Itaalia, Civittavecchia; , Veneetsia; Kreeka, Pireus; Türgi, Istanbul. Kokkuvõte Tööd koostades leidsin mitmeid huvitavaid objekte Kopenhaagenis, mida külastada ning
1(3) 8) Loetlege ning kirjeldage merevedude töökorralduslikke vorme? (5p) Trampveod: üksikreisid, järjestikused reisid – mitteregulaarsed, ebapüsivad suunad, massikaubad, tingitud nõudlusest. Liiniveod: ühepoolsed liinid, kahepoolsed liinid – peamiselt väiksed partiid, fikseetirud lähte- ja sihtsadamad, veotasud fikseeritud kindlaks perioodiks, teenindamine graafikute/sõiduplaanide alusel 9) Kirjeldage laevade prahitegevust (Prahituru olemaolu ja seda mõjutavad tegurid, prahilepingute liigid ja kirjeldus, prahtimise tööprotsess, prahiraha) (15p) Laevade prahtimine kujutab endast laeva andmist (võtmist) kas lastiveoks või tähtajaliseks kasutamiseks prahilepingu alusel. Lõping sõlmitakse laevaomaniku/operaatori ja prahtija vahel
a. Omavedu (No-common Transport)- vedu vedaja oma tarbeks oma kulul b. Tasuline vedu (Common Transport)- vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul Piiriületuse järgi: a. Välisveod (International Transport) – veod erinevate riikide sadamate vahel b. Eksport c. Import d. Transiit e. Kabotaažveod (Domestic Transport or Cabotage) - veod ühe ja sama riigi sadamate vahel f. Suur kabotaaž - lähte- ja sihtsadamad asuvad erinevates merebasseinides g. Väike kabotaaž - lähte- ja sihtsadamad asuvad ühes basseinis Transpordi korraldamise protsessi järgi: a. Otse- mereühendus (sadamatevahelised veod) - kaupade vedu teostatakse ainult meretranspordi vahenditega, sõltumata transpordiprotsessis osalevate laevade arvust (üks või mitu vedajat) b. Otse-segaühendus - transpordiprotsessis osaleb peale meretranspordi veel
Euroopas polnud paika, kust mererannik jäänuks kaugemale kui 350 km. Meritsi reisimine oli mõistagi rohkem ilmastikuga seotud kui teekond mööda maismaad. Purjelaev võis soodsa tuulega liikuda kuni 20 km tunnis, võis aga ka nädalaid paigal püsida või halvemal juhul koguni tagasi purjetada. Meresõidu ohtudele vaatamata peeti meritsi reisimist maitsi reisimisest turvalisemaks. Baltikumist Saksamaale sõiduks kasutati nii mere- kui maismaa teed. Laevasõidu korral olid levinumad sihtsadamad Lübeck (Travemünde) või Amsterdam. Reis Tallinnast Travemündesse nõudis ka soodsa tuule korral vähemalt viis päeva. Keskmiselt tuli aga arvestada kahe nädalaga. Tagasisõit oli valitsevate edelatuulte tõttu mõnevõrra kiirem. Teekond mööda maismaad kulges üle Riia, Memeli (Klaipda) ja Königsbergi. Tallinnast Berliini jõudmine nõudis paremal juhul kolm nädalat, mida kõikvõimalikud reisiootamatused enamasti veelgi pikendasid.
annaabi.ee 
