tegutseb, on need, mis mõjutavad frantsiisiandja strateegiat konkureerida samaaegselt eri riikide turgudel. Teine tegurite plokk on seotud frantsiisivõtja enda ja selle isikuomadustega (riskikartlikkus, individualism, finantssuutlikkus jne). Sellest järeldatakse, et Hispaania kaubanimed eelistavad siseneda turgudele, kus frantsiisivõtjal on suur riskikartlikkus (hirm ebaõnnestumise ees äris), aga ka väike individualism. Kolmas plokk on need tegurid, mis on seotud operatsiooni sihtriigiga. Viimastel aastatel on toimunud tugev kasv nii erinevate kaubanimede kui ka müügikohtade arvu poolest, olles kohal kõikides Ladina-Ameerika riikides. Artikli järgi turgude valimisel on kõige olulisemad (sihtturuga seotud) otsustavad tegurid: riigirisk, sissetulek elaniku kohta, töötuse tase, turu suurus ja ülemaailmne konkurentsivõime. Uuringust järeldatakse, et Hispaania kaubanimed, mis laiendavad oma äri Ladina-Ameerika turu suunas, põhinevad oma
Litsentsidega täpsustatakse lisaks kauba kogusele ka konkreetne ettevõte, mille teatavaks perioodika antakse importimise õigus. Veel on kasutusel eksporditõkked, mille esmärgiks on limiteerida või keelustada mingi kauba väljavedu riigist. Neid rakendatakse rahvuslike rikkuste kaitseks, julgeoluku huvides või poliitilistel kaalutlustel. Huvitavaks regulaatoriks on vabatahtlikud ekspordipiirangud. Neid kehtestatakse eksportiva riigi poolt kokkuleppel ekspordi sihtriigiga, et vältida viimase poolt võimalikult rakendatavaid karmimaid tõkkeid. Näiteks omab USA kokkuleppeid Jaapaniga limiteerimaks Jaapani kõrgtehnoloogia sissetungi USA turule. Riikide majandusliku koostöö vormid. Riikide majanduslikus koostöös on võimalik välja tuua erinevad tasandid. Kõige madalam aste on VABAKAUBANDUSE PIIRKOND, mille raames liikmesmaad kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, kuid säilitavad need igaüks
See võib olla riigi või sotsiaalse surve tulemus. (Onkvisit jt. 1993,168) Viimaks tuleb märkida ka poliitilisi sanktsioone, kus valitsus võib keelata kauplemise riikidega, kellega ollakse sõjajalal. Seega ei tohi alahinnata rahvusvahelisi suhteid sihtriigi ja teiste riikide vahel. (Samli jt. 2000, 54) Kõiki poliitilisi tegureid ja võimalusi tuleb rahvusvahelisele turule sisenedes arvestada ning võimalusel selle riske vähendada. Esmalt sihtriigiga seadusandliku keskkonnaga tutvudes tuleb selgeks teha, millise õigussüsteemida seal tegemist on. Tänapäeval on tuntumad õigussüsteemid tavaõigus ja koodeksi õigus. Enamus riikides on levinud koodeksõigus, mis tähendab seaduste ja regulatsioonide ülemvõimu. Tavaõigus on aga paindlikum süsteem kus otsused võtab 14 vastu vandemeestekogu. (Czinkota 1995, 24) Tuntakse ka islami ning sotsialistlikke seaduseid.(Cateora jt
annaabi.ee 
