pakettide kohalejõudmine ja järjekorda seadmine pole oluline või teeb seda infot vastuvõttev rakendus. Sellise andmeside protokolle nimetatakse ühenduseta protokollideks. ● UDP saadab andmed teele ja ei kontrolli nende kohalejõudmist. UDP on kasutusel mitmete rakenduste ja teenuste poolt, mis ei vaja saadetud andmete kinnitust ja saadavad tavaliselt ühekordselt väikese hulga infot. ● UDP päis sisaldab lähtepordi, sihtpordi ja kontrollsumma. Rakendus peab määrama lähte- ja sihtpordi UDP protokolli kasutamiseks.
k. transport layer) · internetikiht (ingl. k. internet layer) · võrgukiht (ingl. k. network access layer) · Kui näiteks Telneti klient ja server omavahel suhtelevad, siis andmete saatja liigutab andmed mööda pinu alla ja vastuvõtja vastupidi, alt ülesse. · Rakenduskihis töötav programm (Telneti klient) annab andmed edasi transpordikihile. · Transpordikihis on andmete ette lisatud transpordikihi päis: Telneti puhul TCP-päis, milles on kirjas lähte ja sihtpordi number. Transpordikihist antakse andmed edasi internetikihile. · Internetikihis on andmete ette lisatud internetikihi päis: lähte- ja sihtpunkti IP aadress. Internetikihist antakse andmed edasi võrgukihile. · Võrgukihis on andmete ette lisatud võrgukihi päis: järgmise marsruuteri MAC aadress. · Iga järgneva päise lisamisel käsitletakse eelmises kihis moodustatud paketti andmetena. Nii on võrgukihi paketti kapseldatud lisaks andmetele ka kahe keskmise kihi päised
k. three-way handshake), mille käigus annavad mõlemad osapooled nõusoleku andmevahetuse pidamiseks ning ühendus ka lõpetatakse kooskõlaliselt. Filtreerimise seisukohalt on oluline, et ühendust algatava poole saadetud esimese IP paketi TCP segmendi päises pole seatud ACK lipp. Kõikide järgnevates pakettides on see seatud. Seda asjaolu saab kasutada väljast sisse tulevate ja seest välja minevate ühenduste eristamiseks. Samuti on igas TCP segmendis kirjas lähte-ja sihtpordi number. TCP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis toimub andmevahetuse õnnestumise kontroll. TCP segmente sisaldavate IP pakettide filtreerimine on praktiliselt kõige efektiivsem kuna lihtsasti saab teha kindlaks milliseid ühendused on algatatud seest ja millised väljast. Tihti soovitakse lubada TCP protokolli abil tekitada ühendusi sissepoole ainult teatud portidele, millele vastavad serverid.
k. three-way handshake), mille käigus annavad mõlemad osapooled nõusoleku andmevahetuse pidamiseks ning ühendus ka lõpetatakse kooskõlaliselt. Filtreerimise seisukohalt on oluline, et ühendust algatava poole saadetud esimese IP paketi TCP segmendi päises pole seatud ACK lipp. Kõikide järgnevates pakettides on see seatud. Seda asjaolu saab kasutada väljast sisse tulevate ja seest välja minevate ühenduste eristamiseks. Samuti on igas TCP segmendis kirjas lähte-ja sihtpordi number. TCP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis toimub andmevahetuse õnnestumise kontroll. TCP segmente sisaldavate IP pakettide filtreerimine on praktiliselt kõige efektiivsem kuna lihtsasti saab teha kindlaks milliseid ühendused on algatatud seest ja millised väljast. Tihti soovitakse lubada TCP protokolli abil tekitada ühendusi sissepoole ainult teatud portidele, millele vastavad serverid.
annaabi.ee 
